Joost Zwagerman. “Gimmick!”.
Joost Zwagerman. “Gimmick!”.
Tõlkija Kerti
Tergem.
Huma 22.03.2002.
248 lk. Hind ca 139.-
Selles ülimalt
tänapäevases romaanis on igaühele midagi: kunstnikuromaani, armastusromaani,
olmeromaani, reisilugu, linnareportaaže, homoromaani, narkoromaani. Et
hollandlastele tüüpiline saksavaenulikkus raamatust läbi kumab, on
enesestmõistetav.
Romaani esmatrükki aastal 1989 tõlgendas Hollandi publik
ja kriitika kui küünilist ajakajalist dokumenti elupõletavast kunstnikkonnast.
Ent kümmekond aastat hiljemgi pole romaan kunstimaailma show off elustiili ja
mentaliteedi vaatlusena oma tähtsust kaotanud – mõtlen oma tähelepanekutele
Amsterdamis, kus pikemalt elasin 1998–2001. Kunstituru õitseng 80. ja 90.
aastate lõpus võimaldas noori kunstnikke riigi poolt kõikvõimalike toetustega
ülal pidada, tekitades sageli ootamatult ja isegi petuga pooleks sülle langenud
subsiidiumide ning honoraride näol probleemi, mida vaba rahaga peale hakata.
Rikkus kehutas kunstnikke end määratlema popstaaridena, kelle elustiili
kuulusid automaatselt metsikud peod, kallid napsid, kokaiin, seksuaalne
promiskuiteet, hoolimatud inimsuhted. Loosungiks kuulutati “Elada lõbu nimel!”.
Vana kalvinistlik moraal, mis jutlustas tagasihoidlikkust ja karskust,
kontrollides Hollandi ühiskonnas käibivaid väärtusi 70ndate alguseni, sai
suurlinnas 80ndate lõpul järjekordse kaotuse osaliseks. Niisiis – lugejale,
kellele meeldivad Kaur Kender ja Toomas Vint ning Amsterdam, tagab suurepärases
tõlkes “Gimmick!” vaimse orgasmi.
1963. aastal sündinud Joost Zwagermanist
tegi romaan üleöö kuulsa kirjaniku, kuid ükski tema hilisem raamat pole
ületanud debüüdi menu. Koos skandaalsema Arnon Grunbergiga, kelle peateoseid
“Helesinised esmaspäevad” avaldati meil kaks aastat tagasi, ja paari Cees
Nooteboomi heftiga juhatab Zwagermani teos eesti lugejat aplombiga tänapäeva
hollandi proosasse, mis on eesti lugeja jaoks tegelikult avastamata maa. Isegi
Harry Mulischit – nende Jaan Krossi – pole eesti keelde ümber pandud. Ka
vanemat kirjandust annab sõrmedel üles lugeda: Rotterdami Erasmus, 19. sajandi
realist Multatuli, 20. sajandi kommunist Theun de Vries. Et hollandi keele
õppijate ring Eestis on kasvanud, ennustan ka hollandi kirjanduse suurema laine
tulekut eesti keelde.