DIGIVÕLUR: Gaëtan Libertiaux on Arvo Pärdi muusika sämplinguid kasutava digitaalse koori autor.
Aasta tagasi tekkis Superbe’i stuudio loovjuhil Gaëtan Libertiaux’l idee luua digitaalne koor, mille abil saavad inimesed ennast tunda nii koori dirigendi kui ka lauljatena. See käib nii: külastaja astub hämarasse ruumi, mille keskel on kõrgem poodium nagu dirigendipult, noodipuldil valge dirigendikepp ja selle ees poolringis paarkümmend ekraani.
VÄIKE DIRIGENT: Digitaalne koor SMing meeldis eriti lastele.
Kõigepealt salvestatakse inimese hääl ja pilt. Hämaras ruumis süttib korraks pildistamise jaoks valgus ja inimene peab andma häälenäidise – ütlema näiteks „aaaaa!“. Seejärel analüüsib arvuti häälenäidist ning modifitseerib selle terveks kooriks, baritonist sopranini välja. Igale ekraanile tekib inimese enda näo kujutis, mille suu laulmisel liigub. Iga ekraan on ühe laulja esindaja. Dirigendikepi sees on kolmeteljeline liikumisandur, mis järgib käeliigutusi. Muusika ise koosneb koorilaulu sämplitest, millel on külastaja hääle tämber. Iga sämpli pikkus on kuus sekundit. Kui dirigendikeppi liigutada horisontaalsuunas, siis liigub heli järgmise akordi poole. Kui kepi liikumine katkeb, siis hüppab muusika järgmise sämpli juurde, järgmisesse akordi. Dirigendikepi kiirem liikumine muudab muusika valjemaks, aeglane aga vaiksemaks. Iga kasutaja loob oma muusika, sõltuvalt liigutuste kiirusest ja suunast. „Kõik akordid on võetud Arvo Pärdi teosest „Da pacem Domine“. Põhimõtteliselt on see nagu MIDI fail,“ selgitas üks digitaalse koori autoreid Gaëtan Libertiaux. „Tegime SMingi selleks, et inimesed saaksid muusikat kogeda uutmoodi, mitte saalis istudes või plaati kuulates, vaid nii, nagu oleks see tekkinud nende oma energiast ja liikumisest. Nad on samal ajal aktiivsed ja ka passiivsed,“ rääkis Gaëtan.

Digitaalne koor oli Arvo Pärdi nädalavahetusel Brüsselis eriti populaarne laste hulgas. Nende loodud muusika oli voolavam ja intuitiivsem kui täiskasvanutel, kes tihti justkui saavutuskrampi läksid.