“Saada mind kiusatusse. Valik tekste
1988–2007”
Ilmamaa, 2007. 80 lk.
Jüri Leesment
väitis mulle ükskord, et ei tea laulutekstide kirjutamisest midagi.
Ilmselt tegi nalja, või siis pole sedapuhku geenius lihtsalt kuulus omas
peas. Leesmendi nimega seostuvadki ju esmalt ja enamasti Alo Matiiseni ja In
Spe isamaalised laulud. Üks nendest, milles hundijutu uskujaid
kubemeparasiitidega ähvardatakse, võimaldas Jüril
möödunud aastal ka laulukaare ees dirigendipuldis lehvitamas
käia. Leesmendi koht ongi kõrge, sest tema luuletamistes on
eestlust parimas mõttes ning süstlanõelaga alati närvi
tabava meditsiiniõe patoloogiat.
“Saada mind
kiusatusse” kannab tagasihoidlikku märget “valik tekste
1988–2007” ning tiitellehe lakoonilisus lubab arvata, et selle
valiku on teinud autor ise. Üsna palju on pühendatud värsse ja
nendest adub tugevat isiklikku sidet ja emotsiooni. Samas on need tekstid
ikkagi oluliselt suuremad kui pelk tõdemus või
pöördumine. Katkend raamatu ühest tipphetkest, Alverile,
Talvikule ja Alliksaarele pühendatud luuletusest
“Päikeselapsed”: Sina Päikeselaps / oma pidetu pilguga /
ikka veel hulgud ilmas? / Süstlad torgivad. / Tilgutid tilguvad. /
Klaasikillud / on silmas (lk 11). See kild ei anna meile tervest luuletusest
või raamatust mingit pilti ning rohkemate tekstinäidete heitmine
oleks patt, siis peaks juba terve kogu ümber kirjutama. Mis poleks
üldse halb mõte, kui seda teha hanesulega ja käsitsi
valmistatud paberile. Lühidalt – Leesment on Luuletaja. Tema bluus
on tihti Riho Sibula häälega, ridade vahel valge paberi
sügavikes kumisevad karged põhjamaised kitarririfid ning kusagil
kaugel terendab aimdus, et virmalised on soojad. Tänu kujundaja Andres
Rõhule on “Saada mind...” ka väga kaunis raamat. Kui ma
oleksin lugejate hord, peaks Ilmamaa juba nädala pärast
tõsiselt uuele tiraažile mõtlema.
