Tennessee Williamsi kammer­tragikomöödiatest alates on Ameerika tänapäeva (näite)kirjandus teinud katset ikka ja jälle selle kibemagusa ­draamažanriga, kus kohtub mitu põlvkonda suguvõsa mõnes enamasti luksuslikus eravalduses, et hakata paljastama iseenda ja üksteise räpaseid saladusi suure hüsteeria ja empaatiat välja pressiva sentimentaalsuse saatel. Kui nende olukordade teatraalsus on, arusaadavalt, teatrilaval veel väljakannatatav, siis on sääraste lugude ekraniseeringud enamasti talumatud.

„Musträstas“ on küll taani filmi „Vaikne süda“ („Stille hjerte“, 2014) uusversioon, aga sobib sellesse klišeelikku alajaotusse ideaalselt. Rikkad valged inimesed kogunevad matriarhi ärasaatmisele kallisse eramajja mere ääres, kuna too on otsustanud elust raske haiguse tõttu lahkuda.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: