Ken Loach on teinud filme 50 aastat ja tema filmograafia põhjal saaks kokku panna Suurbritannia sotsiaalajaloo kursuse. Selle keskmes on alati lihttööline oma väikeste igapäevaste muredega, millel on kaugeleulatuvad, poliitilised põhjused. Need põhjused ei tee Loachi filme veel poliitilisteks, ehkki režissöör pole kunagi teinud saladust oma poolehoiust sotsiaaldemokraatlikele printsiipidele. Loachi filmid on eelkõige inimlikud, inimväärikust austavad. Läbiv probleem on neis sotsiaalne ebaõiglus ja tõukejõud sellest väljapääsmatusest tekkiv viha.