Kuraator Ingrid Mald-Villand, miks peaks eestlastele korda minema kuulsa ameerika arhitekti Louis I. Kahni looming?

Eestlastele võiks Kahni looming korda minna juba selle pärast, et meil pole teisi nii tuntud ja nii palju saavutanud arhitekte. Kahn on ikkagi maailmanimi.

Ja kui vaadata Kahni biograafiaid ja temast kirjutatud artikleid, siis nii mitmegi juures on pildimaterjalina sisse toodud Kuressaare lossi vaade kui uurijate meelest Kahni loomingu üks põhimõjutajaid. Meil võiks huvi tekkida juba nende seoste vastu, mida mujal maailmas nähakse. Need on konkreetselt Eestiga seotud.

Kuidas sulle tundub, kas Kahni peaks kuidagi eesti arhitektuuriajalukku sisse kirjutama?

Kindlasti peaks Kahn Eesti arhitektuuriajaloos sees olema, ta küll ei ole siin Eestis ühtegi maja projekteerinud, kuid oma siinse päritoluga on ta Eesti maailmas tuntuks teinud.

Kas Kahni uurimisel on viimasel ajal välja tuldud uute seisukohtade või "avastustega"?

Viimase aja peamine avastus oligi Kahni sünnidokumentide leidmine Riia Riiklikust Ajalooarhiivist, mis kinnitas Kahni päritolu ja sünnikuupäevi. Lisaks andis järeluuring palju teavet Kahni pärinemise ja sugupuu kohta, mis varem oli valge laik.

Kas arhitektide liit plaanib ka uusi Kahni päevasid?

Jah, plaanime küll. Toimunud Kahni päevad olid keskendunud Kahni isikule, mis oligi hetkel olulisim. Järgmine kord tahaks võtta vaatluse alla Kahni mõjud kaasaja arhitektuurile ja tema õpetuse. Selle väljatoomine on väga oluline Kahni loomingu mõistmiseks, aga nõuab pikaajalist ettevalmistamist ja uurimist. Minu soov on, et siia tuleksid parimad, kes sel teemal rääkida saavad, ja see nõuab päris pikka kirjavahetust ja eeltööd... Aga 2009. aastal on loodetavasti põhjust taas Kuressaares koguneda.

Näitus jääb avatuks kuni 15. veebruarini.

Karin Paulus