Huviga Šotimaalt

Eesti publikule on Macmillani muusikat aastate jooksul tutvustanud — ja teeb seda ka NYYDfestivali aegu — dirigent Tõnu Kaljuste.

“Olen meelitatud, et Kaljuste on minu loomingut Eestis ettekandele toonud,” ütleb Macmillan. “Kaljustega olen küll varem kohtunud, kuid ei ole kuulnud teda minu teoseid dirigeerimas. Eesti koorimuusika esitamise standard on väga kõrge ja sellest võiks kujuneda suur elamus iga inglise helilooja jaoks.”

Macmillani loomingust leiab üksjagu tema kodukandi traditsioonilist muusikat ja seetõttu võib teda kõrvutada eesti heliloojate Veljo Tormise ja Tõnu Kõrvitsaga. Viimase teose “Hümnid virmalistele” toob Macmillan NYYDfestivali avakontserdil dirigendina esiettekandele. Macmillan tõdeb, et inglise muusikaarmastajate seas on huvi ErkkiSven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa loomingu vastu kasvamas. James ütleb: “Mulle tundub, et paljusid, kes teavad Arvo Pärdi loomingut, huvitab, millist muusikat kirjutavad eesti noorema põlvkonna heliloojad.” Isiklikult Tüüri ja Kõrvitsa teostega kokku puutunud Macmillan hindab kõrgelt eesti heliloojate rikkalikku kujutlusvõimet: “Tüüri loomingut tunnen hästi juba aastaid.”

Festivali avakontserdil juhatab šotlane Britten Sinfoniat, orkestrit, kellega on koos töötanud aastast 2000. “Mul on nendega väga tihe kontakt, tunnen seal mängivaid muusikuid ja see muudab ka muusika kirjutamise laadi isiklikumaks,” lausub Macmillan. Tema Oboekontserdis soleerib väga hinnatud Nicholas Daniel.  Heliloomingu ja dirigenditöö kõrval tegutseb Macmillan kantorina kodukohas Glasgow’s katoliiklikus St Columba koguduses, kirjutades sellele liturgilist muusikat ja juhatades kogudusekoori. “Mind võlub, et heliloojad on läbi ajaloo kasutanud võimalust kirjutada liturgilist muusikat mitte ainult professionaalsetele kooridele, vaid ka tavalistele inimestele, kes oma palveid laulavad. Inglismaa katedraalides õitseb koorimuusika kultuur. Ja Arvo Pärdi looming on nendel teenistustel läbivalt esindatud.”

Macmillanit mõjutanud heliloojatest saab aimu tema teost “Tryst” kuulates: “Olen selles teoses kujutanud oma armastatud muusikaliste  inspiratsiooniallikate kohtumispaika, siin ei saa kokku mitte ainult šoti traditsiooniline muusika, vaid leiab ka viiteid mind mõjutanud heliloojatele, nagu Stravinski või Šostakovitš, ja džässmuusikale. ”

Ühtlasi annab šotlane festivali aegu eesti noortele heliloojatele meistriklassi: “Mind huvitab väga, millist muusikat kirjutavad noored heliloojad Tallinnas. Aegajalt kohtun noorte heliloojatega, kes on sattunud oma loominguga mingisugusesse suluseisu. Sellisel hetkel tuleks töö pea tada ja olla vaikuses. Sel ajal kui heliloojal komponeerimine reaalselt ei edene, jätkab alateadvus lahenduste otsimist ja lõpuks ideed realiseeruvad.”

Heliloojad on suurepärased dirigendid

NYYDfestivali teist peakülalist HK Gruberit tuntakse üle maailma ehtviinilikust absurdihuumorist kantud teoste autorina. Laiema tuntuse saavutas ta pandemooniumiga “Frankenstein!”.

Gruberi  teoste  inspiratsiooniallikas ja libretode autor on olnud H. C. Artmann, kelle tekste helilooja tihtipeale chansonnier’na ise oma teostes esitab. Tallinnale on Gruberil kõrged ootused, linnast on talle kiitvalt kõnelenud tema parim sõber — siin varem viibinud viiuldaja Ernst Kovacic. Eesti heliloojatest on Gruber kokku puutunud Tüüriga, tema Viiulikontserdi esitamise aegu Londonis. Veel on Gruber kuulanud Neeme Järvi dirigeerimisel Eduard Tubina loomingut. Niisamuti on Gruber kokku puutunud Kristjan ja Paavo Järviga (esimene neist on Gruberi muusikat ka dirigeerinud ja salvestanud). Selliste kogemuste põhjal on ta kindel, et Eesti on sarnaselt Soomega muusikute maa. Ja kui piirkond on niivõrd muusika ja muusikuteküllane, tekibki küsimus, kes siin siis nö päristööga tegelevad.

Ka Gruber dirigeerib tihtipeale oma teoseid ise. “Ma tean dirigente, kes dirigeerivad, toetudes ainult instinktidele,” sõnab Gruber naerdes. “Heliloojad on analüütilised dirigendid ja komponeerivad kontserte, otsides teoste vahel seoseid. Heliloojate seas on ajast aega olnud häid dirigente, näiteks Gustav Mahler, Richard Strauss. Heliloojad tooks kontserdisaalidesse sootuks teistsuguseid kavasid kui tavadirigendid ega dirigeeriks sugugi ainult enda loomingut. Näiteks — kui Mahler oleks kauem elanud, oleks ta viinlastele tutvustanud Ives’i teoseid.”

Gruber ise tegutseb alates 2009. aastast BBC Filharmoonikute juures heliloojadirigendina ja kiidab oma orkestrit, nimetades seda hellitavalt RollsRoyce’iks: “Tegemist on fantastilise orkestriga!” Tallinna saabub Gruber kavaga, mis annab lühiülevaate tema menukast ooperist “Der Herr Nordwind”. Teose paarikümne minuti jooksul kuuleb nii instrumentaalset dialoogi Põhjatuule ja tema teisepoole vahel kui ka ameerika pesapallihuligaanide lahingut. Viini  Filharmoonikutele pühendatud teos “Dancing in the Dark” viitab ühtepidi Fred Astaire’le, kes tantsib oma kirstukaanel, ja teisalt meenutab Leipzigi, Müncheni või Viini ajalooliste orkestrite kõlapilti. Kavas on ka löökpillikontsert “Rough Music”.