Karin Paulust paeluvad veidrused
Paulus on pühendunud arhitektuuri- ja disainialaste raamatute ning artiklite kirjutamisele ja näituste kureerimisele. Ta õpetab disainiajalugu Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. 2018. aastal ilmus Pauluse koostatuna kaks disainiajalugu käsitlevat kogumikku: „Eesti disaini ja reklaami 100 aastat“ ja „Tööstuskunstist tootedisainini. Artikleid 1934–2018“, tänavu teos „101 Eesti nõukogude aja ehitist“.
MUIS, mu arm
Digiteeritud museaalid muis.ee’s! Vabakutselise uurijana olen kohutavalt õnnelik, et aina enam kraami on nüüd avalik ja võimalik on pääseda ligi ka kohati vaid fondihoidjale teada olnud materjalide. Eri andmebaase (näiteks dea.digar.ee, AIS, ETERA, Geni, teele.luts.ee, Inforegister) kasutades ja tulemusi analüüsides ning tõlgendades võib jõuda uskumatute tulemusteni.
Kole ilukirjandus
Olgu selleks fs või Sveta Grigorjeva, Pavel Sanajev, Dostojevski või Zola, naudin ehedat inimhinge ja olustiku prepareerimist.
Disain
Komberuum
Aasta-aastalt aina suuremate raskustega püüan ärgitada tudengeid arutlema rituaalide, sümbolite, kohtade tähendusväljade üle. Kas räpaseks läinud trikolooriga sokk on pühaduserüvetus nagu ka sinimustvalge jäätise nahka pistmine? Kas paraad ei ole täna mitte geilik camp? Proovin öelda, et kodumaa-armastus ei võrdu ortodokssete arusaamadega, vaid loovisikutel peaks jätkuma julgust ka rituaalide vabameelseks tõlgendamiseks.
Jääkideta
Meie tarbimiskallakuga ühiskonnas on ikka tänuväärne, et disainis/kunstis mõeldakse aina enam sellele, kuidas teha esemeid, mis on nii head, et neid tahaks pärandada; kuidas pakutakse esemeid, mis on tehtud jääkideta või tehtudki tootmisjääkidest või kus kasutatakse peale liha nahkapistmist ka looma luid ja soolikaid.