Eurodebatt on juba tükk aega olnud silmatorkavalt monotoonnne. Ühelt poolt üldmobilisatsioon, palju raha ja osav juhtimine, teiselt poolt kitsas valik  Siiski, see mees, kes kogu aeg geopoliitikast ja Eesti erilisusest hakkas jutlustama, on kuidagi ära kadunud. Ilmselt on euroskeptikud saanud aru, et paranoia ei müü ja sulgesid tal suu. Või saadeti ta rahvamajadesse sügistuurile? Aga põhiprobleem jääb: mõistlikke eurovastaseid ja loogiliste kahtlustuste esitajaid on vähe, igal kanalil ja igas lehes räägivad vaheldumisi Ivar Raig ja Martin Helme. Eks see ole nende tähetund. Viimane nädal tähetundi.

*

Televisioon tuleb sügisel vaikselt tagasi. Praegu muidugi euroteemal.

Mõtlesin “Unetust” vaadates eri kool- ja põlvkondade saatejuhtimismeetodile. Vana täheke, kuigi siin saates uus tegija Reet Oja on korraga eneseteadlikult staarim, tema tekst on selgem, kuid ta ei ole kiire ega spontaanne. Aleksander Tšaplõgin on jälle spontaanne, tema puhul ei tunne ma vahet telefiguuri ja reaalse isiksuse vahel. See vastuolu võiks olla saadet käivitav mootor, kuid ei saa selleks; tempomuutused on kuidagi juhuslikud. Aga muidu on “Unetus” üks elusamaid saateid ETVs.

*

Nii nagu rahareform jääb igaveseks süüdi pensionäride paljaksröövimises, nii jääb iga võõramaalase siiakolimist saatma ksenofoobiline ohe: selleks me siis siia liitu astusime. Kummalisel kombel on hirm neegrite ja segaabielude ja võõrkeelsete ees üks määravaid eurovastasuse komponente, peaaegu sama tähtis kui suhkruhind.

*

Me elame uskumatul ajal. Marss on Maale väga lähedal. Räägitakse, et imelikud mõtted ja hullused süvenevad. Paljastati võltsintervjuusid müünud noorajakirjanik. Raamatupoodidesse ilmub üha uusi teoseid, mis räägivad, et mingit poliitikat ega tegelikkust pole olemas, kõik on üks suur Matrix, täpsemalt muidugi vabamüürlaste vandenõu. Linnar Priimägi teatas just, et on neljandast soost. Mis edasi saab? Kas euroreferendumi aeg on teadlikult valitud? Kas UFO tuleb varsti? Millal näidatakse Siioni tarku ja Murueide tütreid käsikäes?