Veelgi kiirem islamiseerumine toimub Venemaal, kus moslemid saavutavad aastaks 2050 ülekaalu.   

Peamine probleem pole aga mitte moslemite suurenevas arvus vaid selles, et 1970. aastatel Lähis-Idas politiseerunud islam on võimust võtmas ka Euroopas. 1989 Suurbritannias Salman Rushdiele surma nõudvad sajad tuhanded meeleavaldajad ja samal aastal Prantsusmaal alguse saanud “rätinaiste” liikumine on omandamas revolutsioonilisi mõõtmeid. USA riigidepartemangu hinnangul on umbes 5% moslemitest äärmuslased – seega ”kõigest” 60-75 miljonit 1-1,5 miljardist. Paljud äärmuslased aga asuvad ”olude sunnil” Euroopas.

Lääne poliitikud peaksid aru saama, et enam ei vabaneta äärmuslastest ärasaatmisega loomavagunis (Lenin, 1917) või Boeing 747 pardal (Khomeini 1979) – nüüd tuleb nendega silmitsi seista. Minaretid, halal-lihakarnid, koraanikoolid, palvelekutsungid, rätinaised, loomade rituaalveristamised ning islamliku hea uue ilma kõikvõimalikud jutlustajad-nõudjad on märgiks euroislami saabumisest. Nüüd on küsimus vaid selles, et kas tekib kunagi ka riik nimega Euraabia, mille pealinnaks sobiks hästi Brüssel, kus juba praegu langeb 50% sündidest moslemite arvele.  

Euroopa islamiseerub aina kiiremini. Teatava kriitilise massi ületades võib islam muutuda laiaulatuslikuks ja sihikindlaks liikumiseks. Tuleviku suur küsimus on see, et kas (ja millal) saabub hetk tavamoslemi teadvuses, mil äärmuslaste propaganda võiduna hakatakse Euroopat tunnetama dar al-islamina (islamimaailmana), mis legitimeerib allumise vaid shariaadi seadustele. Islami eripäraks on usu ja poliitika totaalne lahutamatus. Islami riigiteooria jagab maailma šariaadil põhinevaks alaks dar al-islam ning ebaõigluse ja uskmatuse alaks dar al-harb – sõjatallermaa. Mõõdukate jaoks valitseb dar al-harbiga lõpmatuseni pikendatav „ajutine rahu“, äärmuslastele kestab see vaid nn nõrkuseperioodi lõpuni. Veelgi enam peaks aga muretsema panema need riigiteooriad, mis kuulutavad uute alade automaatset liidendamist dar al-islamiga kui seal viljeldakse takistamatult moslemite usupraktikat.

Kaugel oleme islamlikust elukorraldusest? Otsustage ise:

  • läänes toimub vaba islami propaganda;
  • euromoslemite seas levib polügaamia ning nõutakse selle seadustamist;
  • aktsioonid kristliku sümboolika vastu (Santa Claus persona non grataks, Inglismaal Oldhamis linnakeses korjati ära linna sümboliseerivad öökullipilid, sest animism solvab musulmane; I
  • taalia linnakese L'Aquila ühest lasteaiast eemaldati krutsifiksid Itaalia moslemite juhi kaebuse peale, et riik püüdvat katoliiklust maailma nabana kujutada);
  • levib rätikandmise nõue moslemi naistele Euroopas – katmata naist peetakse juba litsiks;
  • paastukuu ramadani ajal Euroopas toimuv miljonite lammaste tuimestuseta hukkamine kõri läbilõikamise teel (seadustati Saksamaa ülemkohtu poolt 2002 jaanuaris, hoolimata loomakaitseseadusest);
  • arvukad tasustatavad töövabad päevad usupühade ajal ning koolivabad päevad (toimib erasfääris ja poollegaalselt koolides);
  • spordisaalides ja ujulates aja eraldamine mosleminaistele (kehtib kohati Prantsusmaal);
  • vaid moslemitele mõeldud koolid (Lycee Averroes Prantsusaal);
  • õppe- ja tööajal palvetamise tigimuste kindlustamine ja ühiskondlikes kohtades eraldi palvekohtade loomine (toimib laialdaselt);
  • sealiha eraldamine toitlustuskohtades;
  • ümberlõikamise ja süütuse taastamise operatsioonide tasustamine haigekassast (avaldused Belgias ja Hollandis);
  • riiklik toetus mošeede ehitamiseks ja islamorganisatsioonidele (toimib EL riikides);
  • nõutakse usuõpetuse ”kohandamist” islamiga;
  • äärmus- ja terroriaktsioonide mälestamine mošeedes;
  • palvele kutsumise hüüde (azan) seadustamine suurlinnades;
  • islamit solvavate kultuuriväärtuste hävitamine (katse hävitada Bologna katedraal 14. sajandi fresko tõttu, mis kujutab Muhamedi põrgus, avaldused keelata islamivaenulikud autorite Dante, Rushdie jt teosed).

Kas järgmiseks viiakse Allah sisse EL-i põhikirja või seadustatakse kogukonnasisene surmanuhtlus abielurikkumise ja usust taganemise eest?  Absurd? Ometi mõjutab ususolvajate surmamõistmine ka Euroopat – kui Briti maksumaksjale läheb kuningakoja ülalpidamine maksama summa, mis võrreldav liitri piimaga hinnaga aastas, siis Salman Rushdie elushoidmine maksab topsitäis jogurtit per capita. Aina sagedamini võib lugeda peresisestest aumõrvadest või „usu vaenlastele“ kuulutatud surmaotsustest.

Lääs on jõudnud sinnani, et igale patriootlikule mõtteavaldusele poogivad oponendid kohe külge svastika. Kui pidada le Peni, Jörg Haiderit ja Franz Schonhuberit äärmuslasteks, kes on siis Euroopa moslemite usujuhid? Londoni moshee imaam sheik Omar Bin Bakri on otseselt seotud al-Qaida abistamisega ja kuulutab: ”me asendame piibli koraaniga, ... muudame Suurbritannia Bosniaks”.  Venemaa juhtiv imaam Talgat Tadžuddin kuulutas vene moslemite nimel välja džihaadi (püha sõja) USA-le 2003 märtsis. Ottawa imaam Gamal Solaiman kutsub üles „võitlema ameeriklaste vastu küünte ja hammastega.“ Katoliikluse kantsis Roomas asuva Euroopa suurima mošee imaam Abdel-Samie Mahmoud Ibrahim Moussa  julgustab eneseõhkimist Iisraelis – see olevat sõja tallermaa. USA moslemite liider Louis Farrakhan on neegermoslemid kuulutanud ülimaks rassiks. Islami fudamentalistide vaimse isa Hasan al-Banna lapselaps, intellektuaalidest euromoslemite esindaja Tariq Ramadan kuulutab kristluse hävingut ja tekkiva vaakumi täitmist islamiga.

Sellised vaated levivad ka tavausklike seas. Suured murrangud toimuvad harva suurte lahingute tulemusena, seda hoolimata 18. sajandi ajaloolase Edward Gibboni arvamusest, et araablaste võidu korral 732. aastal Poitiers’ all õpiksime Cambridge ülikoolis araabia keeles. EL-le poleks sõjalises konfliktis ka ühinenud islamimaailmast vastast, kuid paradoksaalsel kombel on lääne demokraatiast saamas islami äärmuslaste trooja hobune õhtumaades.

Esmakordselt oma 14 sajandise ajaloo jooksul elab moslemite kogukond religioosse vähemusena sekulaarses ühiskonnas. Ja nende integreerumine läänega on aina kahtlasem. Üle 60% prantslastest ja sakslastest ei lävi moslemitega ega kiida heaks nende sissevoolu. Kasvab moslemite getostumine ja kuritegevus (moslemid panevad toime 50% Prantsusmaa õigusrikkumisest), usufaktori kasvades suureneb ohutunne ja kaitsevajadus ning seeläbi aina suurem võõrandumine. Siit ka vastuvõtlikkus äärmuslusele, mis aina kordab õudusfilmi 9/11 stsenaariumit, kus lääneliku hariduse ja käitumisega moslemid hakkavad nagu üleskeeratavad nukud vaid neile tajutava signaali peale amokki jooksma. Mis eurooplasele näib mõttetu võitlus tuuleveskitega, on uskujale sümbolist lihaks saanud sisenemine paradiisiaeda. Euromoslemid saavad oma sümbolitele tähenduse mitte CNN-i, Reutersi või DPA kaudu, vaid ikka oma kultuurile ja usule truuks jäädes araabia häälelt Al-Jazera – Bin Ladeni ametlikult eetrissetoojalt.

Islamiäärmuslus ei vihka kristlust. Vihatakse sekulaarsusel, kodaniku- mõtte- ja seksuaalvabadustel, feminismil, pluralismil baseeruvat läänt. Ja kuigi moslemeid on Euroopas suhteliselt vähe, on siin tõsikristlasi veel vähem. Usk ja uskmatus on aga alati palju suuremad vaenlased kui kaks väga erinevat usku.

Tuleviku otsustavad 3 tegurit. Esiteks Türgi vastuvõtmine EL-i, mis lisab u 20 miljonile moslemile veel u 65 miljonit. Teiseks Balkani 8 miljoni Euroopa põlismoslemi hoiak. Veel mõned aastad tagasi ütles Sarajevo imaam, et Bosnia moslemitel on palju enam ühist Serbia õigeusklike kui Pakistani moslemitega, nüüd kasvab ka seal islamiäärmuslus. Kolmandaks teguriks on islami levik lääne põliselanike seas. See on in, eeskujuks on mustanahalised sportlased ja kuulsused nagu Cat Stevens, MTV saatejuht Kristiane Backer ning Michael Jackson

Euroopa peab lahti saama oma valehäbist ja integreerima siinsed moslemid, piirama sisserännet ja isoleerima radikaalid – vaid nii kujuneb välja inimnäoline euroislam ja säilib inimväärne Euroopa. Vastasel juhul on 2 stsenaariumi. Esimese järgi kaasneb islamipropaganda ning moslemite arvu kiire kasvuga islamiusuliste teadvuses paradigmaatiline murrang ning Euroopat hakatakse pidama dar al-islamiks. 21. sajandi lõpuks (Venemaal ja Prantsusmaal juba 2050) toimub seadusandlik, sotsiaalne, demograafiline ja kultuuriline islamiseerumine. Teise järgi võtavad võimust äärmused, fundamentalistid ja vastukaaluna white power; islami kaitse loosungi all muutub Euroopa suureks ja veritsevaks Liibanoniks.

Eestis islamiga probleeme pole, siinsetele moslemitele (u. 10 000 inimest - 0,7% rahvastikust) on islam kultuuriline, mitte poliitiline elulaad ja väljund. Välispoliitiliselt aga osaleb Eesti riik USA juhitavas ristisõjas Iraagis esindades nö läänemaailma äärmusliini, mis loob uut islami äärmusluse lainet. Eesti peaks käimasolevaid protsesse palju paremini tundma enne otsuste tegemist, kuid – milleks kamikadzele kiiver!

Moslemite arv lääneriikides (miljonites).

Saksamaa 5 - 6% rahvastikust

Suurbritannia 3 - 5%

Itaalia 1,2 – 2,5%

Hispaania 0,8 – 2%

Holland 1 – 6,5%

Belgia 0,5 – 5%

Venemaa 17-28 – 12-20%

USA 7 – 2,5%

Austraalia 0,4 – 3%