Nõnda tõuseb 1938. aasta kirjeldustes esile kommunistide allasurutud viha, 1941. aastast saab aga rääkida lausa kui triumfiaastast kõrgel võimukoridorides rühkivale Jaagupile. Teose viimane, esimest sõjajärgset aastat kirjeldav osa on ootuspäraselt troostitu. Fookus nihkub Kadriorgu – Rilmast saab lossi laohoidja ning ta puutub taas kokku teose esimesest osast tuttava Pärnu poeedi ja tohtrihärraga. Tollest on nüüdseks saanud murtud mees…