Kasemahlake “Kadunud süütus”

Moodsast pop-rock’ist vanamoodsa diksiländini.

Kasemahlake

“Kadunud süütus”

(MTÜ Kasemahlake)

Tartus üliõpilaste isetegevuskollektiivina alustanud vokaalinstrumentaalansambel Kasemahlake on oma teise kauamängivaga asunud kindlalt meie vabariigi levimuusikapubliku huviorbiiti. Lõbusast tudengitaidlusest on saanud hoolega tehtud töö ja naerul nägude taha peidavad end oma tegevusse tõsiselt suhtuvad küpsed muusikud. Neli naisvokalisti ja kuus pillimeest-lauljat esitavad ansambli kunstilise juhi U. Aruse eestvedamisel igal kontserdil tujuküllase programmi, kus pakutakse mitmekesist lauluvalikut ja kirevat show’d, mis meenutab oma õhustiku poolest veidi Bertolt Brechti maailmakuulsat näidendit “Kolmekrossiooper”.

“Kadunud süütus” sisaldab läbilõiget ansambli viimase paari aasta repertuaarist. Kahjuks torkab kohe silma originaalloomingu kasinus ja rohked laenpalad. Enamasti esitatakse populaarseid estraadilaule välismaiste autorite sulest, millele on küll vanameister H. Karmo suurepärased eestikeelsed sõnad kirjutanud. Kasemahlake on “töödelnud” ka eesti autorite (F. Mandre, R. Rannap, T. Kõrvits, H. Zeiger, S. Pedersen, K. Kõlar) loomingut, eriti väärib esiletõstmist viimatimainitu laulu “Mina ise” optimistlik tõlgendus. U. Aruse ja

A. Kalkuni kirjutatud kolm originaalpala annavad samas lootust, et isetehtud laule võib Kasemahlakese esituses tulevikus rohkem kuulda.

Ansambli vokaal- ja instrumentaalseaded väärivad kiitust nii oma detailitäpsuse, virtuoossuse kui mitmekesisuse eest, kuigi ka siin pole moevooludest mööda saadud – kitarrist T. Toomere kasutab liiga palju nn fuzz­-efekti, mattes paljud teised helid omatekitatud müra alla. Õnneks on staažikas helirežissöör A.-R. Altsoo suutnud paljusid selliseid karisid vältida ja teinud ansambliga head koostööd. See pole olnud kindlasti lihtne, sest Kasemahlakese repertuaari stiilivalik ulatub moodsast pop-rock’ist ja fusion’ist vanamoelise diksiländini.

“Kadunud süütus” annab mõista, et VIA Kasemahlake “süütuseaeg” ehk siis õpipoisiajad on läbi, aga pikk tee on veel minna. Mõnes mõttes ka ergutuspreemiana saab ansambel punkte

8

.