Kaspar Jancis “Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas”
Mitmekülgne loomeinimene Kaspar Jancis on tegev joonisfilmi, muusika ja nüüd ka kirjanduse vallas. Ta ilmutas multifunktsionaalse lasteraamatu, kus lugemise kõrval on terviku seisukohalt samavõrd tähtsad nii pildid kui plaadiga kaasa pandud muusika. Lugu on unenäoliselt sürr – natuke nagu “Alice imedemaal”, väljendusrikkad pildid pisut priitpärnlikud, vimkalik muusika kõlab nagu multifilmi- või tsirkusedžäss.
Esimese klassi õpilane Morten Viks joob kasvu kahandavat võlujooki ja satub seiklema putukatega mehitatud laevukesele, kus kogu eluolu toimetatakse imestamisväärselt äraspidiselt. Olukordi tuleb ette nii ohtlikke kui lõbusaid. Teos on lastesõbralik, aga mitte liialt vaoshoitud – leidub otsekoheseid väljendeid nagu näiteks “sitta kanti”.
Seltskond on värvikas: prussakmehest mustkunstnik Kukaracha, kaunis päevakoerapreili Saskia, despootlik ämbliknaine Pritzilla, joomareist herilasvennad Zig ja Zag ning teised. Stiililise ühtsuse mõttes oleksin eelistanud, et päris igale putuktegelasele leidunuks prototüüp ehk vaste nimitegelasele tuttavast inimestemaailmast. Jancise raamatus mõnel neist on ja mõnel pole. Aga muidu on seiklus mõnusalt peadpööritav ja headus ikkagi võidab. Tagasihoidlikuks hoiatuseks, et pohmelliga lugedes võib katus sõitmagi hakata.
