Kommenteerib Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juhataja Anni Nool: "2003. aasta sügisel pöördus arendaja Kultuuriväärtuste Ametisse sooviga teada saada, mil viisil oleks võimalik planeerida piirkonda sobilikku uusehitust. Parima uushoonestuse lahenduse leidmiseks korraldas arendaja 2004. aasta kevadel kutsutud arhitektuurikonkursi. Kultuuriväärtuste Amet täiendas arhitektuurivõistluse tingimusi omalt poolt, nõudes kinnipidamist piirkonna üldisest hoonestuslaadist ja mahtudest, seades piiranguid maksimaalsele kõrgusele, rõhutades vajadust planeerida liigendatud hoonemahtusid ja liigendada fassaade. Samuti nõuti Wismari tänava poolsete fassaadide struktuurilise jaotuse säilitamist ning Loite/Wismari nurgamaja säilitamisvõimaluste otsimist. Amet tunnistas enim positiivseid jooni ja head edasiarenduspotentsiaali omavaks võistlustöö "Muster", mis tänaseks on ka realiseerunud."

Kuidas ehitada uusi hooneid ajaloolistesse eeslinnadesse? Maitsed lähevad lahku, arvamused kõiguvad seinast seina ning seda muide ka erialainimeste hulgas. On neid, kes tahaks igal pool näha vanade puumajade koopiaid, teised igatsevad aga kompromissitult moodsat arhitektuuri, mis ei püüaks kõigest väest ümbritsevasse sulanduda, vaid suhestuks varasemaga märksa keerukamal ja peenemal kombel, genereerides uut vääriskeskkonda.

Praegusel juhul on osav arhitekt suutnud leida igati aruka kompromisslahenduse – suurte akende ja lamekatustega kolmekorruselised hooned eralduvad ümbritsevast agulimiljööst selgesti nüüdisaegse arhitektuurina, manifesteerides julgelt ja ausalt oma rajamisaega, teisalt lubab fassaadidel kasutatud traditsiooniline puitlaudis ja ühel otsaseinal nähtav paekivi (viide vanade majade tulemüüridele) neil hoonetel delikaatselt kõnetada ümbritsevat agulihoonestust.

Kvartali ühel nurgal säilitati ja restaureeriti oskuslikult pisike 19. sajandi maja, mille segamaterjalist ehitusviis (alumine korrus kivist, ülemine puust) muudab veelgi veenvamaks ka kõrvalasuvate uute majade puhul puidu, loodusliku kivi ja betooni kooskasutamise, mis muidu võiks mõjuda ehk natuke ülepingutatuna. Kuna paika jäeti ka vanad ehitusjooned, on tänavad niisama kitsad kui varem, mis rõõmustab kõiki miljöösõpru ja vihastab väheseid kohalikke autohulle.

Kvartali taga säilitati imetilluke Loite (ajalooliselt Lessingi) tänav, mille leiab juba 17.–18. sajandi kaartidelt. Täisehitusprotsent on üsna suur, suurem kui eeslinnades tavaliselt, ajaloolistele eeslinnadele omane hooviruum kui niisugune siin praktiliselt puudub, kuid mahud on piisavalt liigendatud ja selles segase ülesehitusega väikekvartalis polnud ka otstarbekas vana krundistruktuuri alles jätmist tingimata nõuda. Järel on mõni võimsam põlispuu.

Paljude 1. korruse pindade juurde kuulub terrass-aed, mis mõnel puhul on vist pindalalt pea võrdne korteri enda suurusega. Siseviimistlus on majades tavapäraselt nüüdisaegne, ruumid, eriti ülakorrustel, valgusküllased, avanedes mõnuga ümbritsevasse rohelusse. Tore on elada rohelises äärelinnas nii umbes paarisaja meetri kaugusel Toompeast... Talvel, mil akendest paistab külmasurmas loodus, porise lumega täidetud äärelinnatänavad ning veel korrastamata tagahoovide lõputu laga, võivad suured klaasipinnad hakata aga mõjuma natuke ahistavatena ja isegi mõttetutena.

Korterid majades on standardsevõitu ja suures osas kaunis väikesed, koosnedes paiguti lausa ühestainsast sopilis-avarast eluruumist, mis on ühtaegu elutuba, magamistuba ja köök. Samas võib sedagi vaadelda omamoodi ajaloolise traditsiooni jätkamisena, sest eks selle piirkonna vanad majad ole ka valdavalt olnud kööktube täis topitud tööliselamud. Kinnisvaraarendaja kasumiloogika on igal ajastul ühesugune.

Siiski leidub ka üksikuid avaramaid kodusid, mõni nn bürookorter, ning huvitavamad korterid leiab muidugi ka Loite tänava nurgal asuvast vanast, renoveeritud majaosast.

Kortermajad Kassisabas
Kvartal
Wismari, Adamsoni, Loite ja Koidu tänava vahel
Arhitekt Anu Tammemägi
Valminud 2006
Hinne: 8