Kasulik raamat: Kui palju me teame maavärinast?
Roger Musson
“Maavärin – laastavaim loodusnähtus maailmas”
Tõlkinud Triin Olvet. Äripäev, 2013. 296 lk.
Eesti keeles on ilmunud vähe raamatuid, mis räägiksid meie planeedi ühest võimsaimast nuhtlusest, maavärinast. Meenub üksnes Elliot Robertsi "Värisev maa" aastakümneid tagasi. Ehkki elame suhteliselt stabiilses maakoorepiirkonnas, tuletab see loodusnähtus ennast aeg-ajalt jõuliselt meelde kogu maailmale. Viimased katastroofid on kõigil meeles - 2005. aasta Sumatra ja 2011 Fukushima oma, mõlemad seotud võimsa tsunamiga, samuti ohvriterohke maavärin Haitis 2010. aastal.
Käesoleva teose autor, -Briti seismoloog Roger Musson pole mitte ainult hea populariseerija, vaid tegutsev teadlane, kes on ise viibinud mitmes maavärinakoldes. Raamatu esimene pool annab nii sõnas kui ka ilmekate skeemide abil ülevaate maavärinate tekkemehhanismist, lähtudes uuemast, geoloogias juba igapidi õigust võitnud laamtektoonika teooriast, ühtaegu ka murranguvöönditest ning nende tüüpidest, samuti teeb autor lühiekskursi mineviku kuulsamatesse, seismoloogia arengule olulistesse katastroofidesse, milleks on Lissaboni maavärin aastal 1755 ja San Francisco oma 1906.
Raamatu teine pool räägib sellest, kuidas inimkond end maavärinate vastu kaitsta suudaks ja mida on selleks osatud ära teha. Ja kuivõrd ikkagi on võimalik maavärinaid ennustada. Saame niisiis teada, et seismoloogide ennustus on reeglina väga lühiajaline (vt peatükki "25 sekundit Bukarestile") ja et alati ei lähe ennustus täppi. Muu hulgas saab selgeks üsna segane mõiste magnituud, mis tihti uudistes kõlab.
Ka esitab autor ohvriterohkuse peapõhjuse, milleks on ehitiste ebastabiilsus. (Jah, mäletan hästi Armeenia maavärinat aastal 1988, mille ohvrite hulk tuli suuresti kirjutada nõukogude ehituskunsti praagi arvele.) Ka kinnitab Musson, et kõige dramaatilisemate tagajärgedega ja ootamatum maavärin on öine. Lohutuseks saame teada, mida on maavärinakindlate ehitiste osas nüüdseks ära tehtud USAs, Jaapanis, Hiinas ja mujalgi.
Midagi optimistlikku autor kokkuvõtteks ei luba ega saagi lubada. Veelgi enam - ta hoiatab, et ilmselt on Gaial varuks uusi ebameeldivusi, et järgmised katastroofid võivad tabada kaht suurt linna, Istanbuli ja Teherani. Ja muidugi San Franciscot. Nii et hoidkem ühiselt pöialt, et San Andrease murranguvöönd vastu peaks ... vähemalt meie eluaja. Või et ei täituks üks veelgi hullem, ehkki selle raamatu väline ennustus - ei ärkaks supervulkaan Yellowstone'i all. On ju vulkanism ja maavärinad kaksikvennad.
