Ajakirja Vikerkaar kriitikute enamik kuulutas raamatu möödunud aasta parimaks debüüdiks. Samas ei tegele Riismaa mitte ainult luuletamisega. Lavaka üliõpilasena on ta ka näidelnud, osalenud luulekabareedes ja kirjutanud ka teatritekste. Sel suvel etendub Õisu mõisas Riismaa detektiivlavastus “Pulm”, kus löövad kogenud näitlejate kõrval kaasa Viljandi Kultuuriakadeemia 9. lennu näitetudengid.

Poliitika
Esmamulje päevauudistest on ehk eemaletõukav, hirmutav, aga selle mulje all elab ja hoovab üks teine tasand. Tekivad müütilised seosed. Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker või Meikar nagu mõni triksteri moodi tegelane, kes seikleb pimeduse ja valguse, “meie” maailma ja “tolle” maailma vahel? Olles hiljuti üle vaadanud filmi “Saba liputab koera”, tekib muidugi kahtlus, ega skandaalidega midagi varjata ei üritata.

HeadRead
Mõne aja eest lõppes teine maikuine kirjandusfestival. Kui jalutasin Vabaduse väljakult Kirjanike Liidu poole, paistsid silma Vanalinna päevade telgid ja plagud. Raekoja platsilt tagasi jalutades haaras silma HeadeRidade oranž reklaam KLi fassaadil.

Elulooraamatud
Keegi alati kusagil pihib. See tähendab, et sõnumil on aususe märk küljes — mina ei varja midagi! Ometi hakkab pikapeale igav. Lugesin neil päevil ühe soojaga Miłoszi “Sünnimaa Euroopa” teist korda üle. Oleks ainult rohkem oma ajastut analüüsivaid ja vähem pihtivaid elulugusid. Aga eks pealiskaudsuski ole meie ajale omane.

Maa
“Tahaks maale,” kuuled enda ja naise suust juba mitmesajandat korda. Aga mida seal teha? Pole poode, tuletõrjet, kooli, mitte midagi. Internettigi pole. Ehk seepärast igatsemegi — oleks ometi vähem pseudot. Kui näed hernest kasvamas, siis selles pole miski pseudo. Kõik on päris.

Grass
Miłosziga seoses tuli meelde Grass. Ja hernestega. Kui hernes kasvab, võta lugemiseks “Kammeljas” või “Minu aastasada”. Õnneks on meil ka “Kass ja hiir” olemas. Kõige parem on panna oma saksa keele oskus proovile ja originaalis lugeda. Kui lõpetad, saad juba herneid. Ja suvi on läbi.