Kees Dorst"'Kuidas mõista disaini? 150 mõtisklust disaineri elukutse üle“
Hollandi vormidisainer Kees Dorst püüab oma raamatus kirjeldada disaini seestvaataja pilguga. Disaini vaadeldakse siin nagu protsessi, tegevust, vaate- või mõtteviisi, mille reeglistikku võib laiendada paljudele teistele elualadele, mis tegelevad probleemilahendustega. (Tähelepanu! Kui keegi ikka veel arvab, et disainer tegeleb põhiliselt "iluga", siis ta eksib!) Mulle meeldivad vormikindlad raamatud. Neid on lihtne lugeda ja neist õhkub autori distsiplineeritust. Siin on iga peatükk oma leheküljel, struktuur on suhteliselt süstemaatiline. Targutamise ja eluvõõra teooriatest tulvil hämaruse asemel (eks nii-öelda akadeemiline disainiteadus ja -kriitika kaldu vahel ka sellisesse uttu) on pragmaatilisus, kuid samas paikneb see eraldi otsesest äriteemast või pseudooptimismist või lõplike lahenduste teadmisest. Dorst pole müügimees ja jumal tänatud. See raamat võiks ka mittedisaineritega rääkida ja neid aidata, tundub mulle. Tõnu Kaalep |
Minu jaoks vahest kõige problemaatilisem on liialt süstematiseeritud vorm (lisaks peatükkidele on raamatul suisa kasutusjuhend) ning pretensioonikus. Kogumik on aga mõeldud abivahendiks ning kaasamõtlemiseks nii tegevdisaineritele kui ka üliõpilastele. Autor räägib, et kompromissidele ei tohiks minna kergekäeliselt, vaid ainult mõjuval põhjusel; eelinfo kogumisel tuleks eraldada terad sõkaldest (mitte piirduda Google'i kümne esimese lingiga); kuulda tuleks ikka praktilise mõistuse häält, mitte teha lihtsaid asju keeruliseks; toote kasutajat ei või kunagi unustada, jne.
Kuna mitmed esseed põhinevad teistel autoritel, siis oleks küllap olnud "ausam", tõsi küll, ehk vähem seksikas, viidete kasutamine tekstis, mitte aga poolik kirjanduse loetelu raamatu lõpus.
Kuigi mitmete Dorsti seisukohtadega on raske ühel nõul olla, võib lõpuks siiski temaga koos tõdeda, et disainis valitseb vaatenurkade paljusus ja mitte millelgi pole ainuõiget lahendust.
Karin Paulus