Olin Tallinna 10. keskkooli (nüüd Nõmme gümnaasium) õpilane, kui legendaarne Keldriline Heli vanemate klasside õpilaste lõpupeol esines. Kooli aula oli rahvast pungil, ansambli ­trummide kõrval laval oli hõbepaberiga üle tõmmatud plekist prügikast, millel löökriistamängija Rolling ­Stonesi „Honky Tonk Womani“ alguse cowbell’i lõi. Noored surusid ekstaasis lava poole, pressisid end vastu heli­võimendi kõlareid ja summutasid heli. Ajaleht Nõukogude ­Õpetaja avaldas hiljem anonüümse ­artikli, kus kritiseeris kontserti komparteilises stiilis: „Rünnati, purunesid ukseklaasid ja siis tuldi läbi uste, oli kutsutud kohale miilitsadki...“ Ajaleht sedastas: „TPI „Keldriline Heli“ keskkooli tingimustesse kuidagi ei sobi.“

Legendid ei sure. Erinevate Tubade Klubi sarjas „Legendid“ toimusid möödunud nädalal Keldrilise Heli / Väntoreli kontserdid, mis sündisid ansambli liikmete ­Andres ­Valkoneni, Andres Talviku ning Meelis Punderi ja Otsa-kooli noorte muusikute koostöös.

« Avalehele 0 Kommentaari