Ken Saan Foto: Karli Saul

Kino

Suvisel ajal on lockdown’ist mentaalselt väljumiseks parim variant käivitada vabaõhukino koos pisikese baariga. Näidata vanu filme, mida vaevalt enam suurelt ekraanilt näeb, ja kutsuda külla inimesi on ikkagi inimõigus. Olgu filmideks siis Andres Maimiku „Tabamata ime“ või kultusfilm „Rocky“.

Kui filmivaatamisele lisada tsipa sotsiaalset elementi, klaasike veini ja mõnus vestlus kuumas suveõhtus, siis olen lummatud ka ise. Julgen juba sobitada ja soovitada ka veini- ja õllemarke eri filmižanritega.

Loodus

Elan linnast väljas ja loodus mühiseb ümberringi. Iga aasta olen aias eestlasliku järjepidevusega trakatsiga muru niitnud, aga see aasta on tulnud teisiti. Lasin rohul kasvada ja inimese sekkumiseta on vaatepilt märksa ilusam. Hein, õitsvad lilled, ja ka putukatel on märksa parem elukeskkond. Kass, kes meenutab niikuinii ilvest, saab end ka nüüd looduse loomana tunda. Endise paadunud linnavurlena on meeldiv kuulda, et lähistele on kolinud elama hundiperekond kahe kutsikaga ja nad on siinmail juba ka kaks lammast nahka pistnud.

Hundid

Samas pole kindel, et hundid hetkel inimesi ei söö ja mis mõtted on peas meie naaberhuntidel. Etioopias vaatasin, et suured koerad jalutavad linnas ja kokad loopisid neile pirakaid konte, mida nad isuga prõnksutasid. Hiljem selgus, et tegemist on hüäänidega ja väidetavalt on seal nii mõnigi härrasmees koduteel neile maiuspalaks langenud.

Disain

Mis puudutab koduaeda tekkinud heinamaad, siis kuskil seal putukate vahel peaks lebama ka urbanistlik moeröögatus – sõber Mati McQueeni prillid, mis kadusid tagasiteel Kinopikniku ürituselt Kloogarannast heina sisse. Eks tuleb kaunilt ristikheina-aasalt sillerdavat disaini otsida. Rebastel on moest ükskõik ja nad pole vast prille oma urgu veel tarinud.