ERAKOGU

s’Poom on MC ja produtsent Tartu linnast. Silme eest on ta läbi jooksnud kõigil neil, kes jälgisid innukalt tänavust eurovisiooni eelvooru – s’Poom biitboxis (tegi suuga trummimasinat) ansambli Noorkuu konkursilaulus. Räpp hiilis s’Poomini koolipingis, kui noormees joonistas tühjadele vihikulehtedele grafiti visandeid – sisuks USA räppartistid Ice Cube, Cypress Hilll, NWA jpt. Varsti huvitas teda, millist muusikat tema sirgeldused teevad, ja kuuldu klappis tema närvisüsteemiga. Klapib siiani – veebruaris ilmus s’Poomi debüütalbum "Dilemma".

Mida sa soovid eesti hip-hop-muusikasse lisada?

Tahan lisada järjepidevust ja kindlust. Tahan lisada julgust ja ausust. Tahaks lisada seda ÕIGET teemat. Tahaks luua vabadust. Siiani on Eestis räpp kuidagi selline… pubekate muusika. See pole õige. See, et räppi kuulavad enamjaolt noored, ei tähenda, et hip-hopkultuur on lastele. See, et Eestis on bänd Meie Mees, ei tähenda, et eestlased on imbetsillid. Ega ju? Lihtsalt teatud grupp promob ennast vales kohas ja väga valesti. Tahakski näidata rahvale, et räpp on midagi enamat kui mingi hetke emotsioon pisvinned nokitsemise kõrval.

Mis on ÕIGE teema?

Teema on õige, kui sa kuulates seostad tekste oma eluga – ehk laulus on midagi, mis paneb sind mõtlema.

Kuidas sa tänavusse kohalikku eurokarusselli sattusid ja kuidas meeldis?

Olen Noorkuuga tuttav juba pikka aega. On kooris koos lauldud, oleme koolivennad ja nad soovisid oma loo taustaks biitboxi. Üldiselt selline eurolaulu teema mulle ei istu. Enamik laule on kõik ühesugused. Sorry, on ju, Pearu, su laul on samasugune nagu 90% eurolauludest viimase kuue aasta jooksul. Pigem huvitas eurolaulul kogemuse saamine ja hip-hopkultuuri reklaamimine. Muidugi, Chalice esines presidendi vastuvõtul, mis on lagi! Sealt enam edasi minna ei saa. Kas Meie Mees ka nii kaugele jõuab? Kahtlen sügavalt. Eesti HIP-HOP!!!!

Mis on Eesti hip-hopis praegu hästi?

Hetkel on hea see, et palju plaate antakse välja. Mis sellest, et müüginumbrid pole metsikud, kuid asi areneb. Rahvas aktsepteerib juba räppi kui sellist! Hea, et suuremad mehed, nagu Paul Oja, Genka, Quest ja Revo, tegid Legendaarse Recordsi, millega aitavad noortel andekatel hiphopparitel oma kama välja anda.

Ja teiselt poolt: mis on halvasti?

See, et räpp algab 9.–10. klassist. Ja kuskil seal ka lõppeb. Noortel on jäänud mulje, et see kõik on jõle kerge. Tehakse lugusid – mis ei kõla praktiliselt muusika moodi –, lükatakse need netti üles ja küsitakse kommentaare. Kui saavad negatiivset vastukaja, solvutakse ja visatakse räpp nurka!

Noormehed!!! – see on teiste inimeste kultuur, ärge sittuge seda nii kergelt ära, mille ülesehitamisel on mitmed mehed väga palju vaeva näinud!

Halvasti on veel see, et need noored ei huvitu haridusest. Harige ennast KÕIK! Oled sa räppar või kes iganes. Haridus on tähtis! Pole tähtis, millega tegeled – olgu see räpp, ekstreem või mehhaanik –, sa pead olema haritud inimene, mitte ahv tänavalt, kes ei adu peale oma kahe rusika midagi!