Moeajakirjanduse veterani Ell-Maaja Randküla ajakirjanduslikud tekstid on ladusad, arusaadavad ilmselt ka raamatu põhisihtgrupile, kelleks võiks olla ka potentsiaalsed sisekujunduse tellijad.

Kroonikakirjutamine on tänuväärt asi. Järgmisena võiksid sisearhitektid toetama ehk laiemaid uurimusi, mis suudaksid siduda eesti interjööri ajaloo ka laiema sotsiaalse taustaga, elustiili ja elamiskultuuri muutumisega läbi aastate...

P. S. Kui kujunduse kallal viriseda, siis mustad pinnad on muidugi efektsed, aga see on selline arvutist vaatamise efektsus. Tegelikult jäävad juba paari vaatamise järel lehekülgedele inetud näpujäljed, kui just mitte kindaid kasutada. Samas on hea, et reklaamipinnad on sündsalt raamatu lõpus, mitte sisu hakkimas.

Ruumipilt 2004. Eesti parimad interjöörid ja disain

OÜ Minuskel ja Eesti Sisearhitektide Liit 2005.

Kujundaja Tiiu Pirsko. 222 lk.