KGB, Georg Ots ja seksuaalne eneseleidmine
12. novembril korraldas Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) mängufilmitegijatele Kinomajas võistukaitsmise, selgitamaks välja, kellele jagada 600 000 krooni arendustoetusi. Kaheksast raha küsinud filmist kolmes oli tähtsal kohal popmuusika, kaks jutustas Georg Otsa elust, neljas mängis rolli Nõukogude julgeolek, kahes projekti stsenaariumis lõigati naispeategelasel ära patsid. Kõige küpsemateks osutusid projektid "Bellamora!" ja "Ma olen veerev kivi".
“Anaisi salaelu”
Algne versioon: Tragikoomiline lugu noorest naisest, kes veel kahekümnekuueselt on neitsi. Film jutustab loo sellest, kuidas Anais puberteediea kompleksidest vabaneb ja enamvähem täiskasvanuks saab. Kõrvaltegelasteks on kaks jultunud filmimeest, kes naiivsevõitu piigat enda huvides ära kasutavad.
Viimases versioonis on Anais 22-aastane ajakirjanik, kes on töö osas avantürist, aga eraelus arglik ja kompleksides. Läbi filmi leiab ta läbi tagikoomiliste sündmuste, katoliiklike motiivide ja kahe armuloo endas normaalse enesekindla naisterahva.
Produtsent Artur Veber
Režissöör Arvo Iho
Stsenaristid Nargiz Nurejeva, Arvo Iho
Filmi tootmise plaanitud eelarve 9 000 000, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida
2 700 000.
On saanud Kultuurkapitalilt stsenaariumitoetust 52 000 krooni.
“Bellamora!”
Sai seekord arendustoetust 400 000 krooni.
Kristil (18) on 1945. aasta kevadeks ainult vanaema alles jäänud, ülejäänud pereliikmed on sõjakeerises kadunud või surma saanud.
Kristil on unistus – saada operetitäheks ning tal õnnestub oma unistus täide viia. Sellele unistusele peab aga mitu inimest oma elud ohvriks tooma, lõpuks ka Kristi ise.
Rudolf (40) on Estonia teatri grimeerija, kena ja natuke edev härrasmees, kes senini iga võimu all hakkama saanud. Tema elu sisuks, selleks, mis talle sel hirmsal ajal edasi elamiseks jõudu annab, saab armastus Kristi vastu.
Produtsent Piret Tibbo-Hudgins
Režissöör pole veel teada
Stsenarist Katrin Laur
Filmi tootmise planeeritud eelarve 17 000 000, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida 6 000 000.
On 2003. aastal saanud stsenaariumitoetust EFSilt 40 000 krooni.
“Doktori õpilane”
Ajalooline draama Jaan Krossi romaani “Kolme katku vahel” ainetel.
On aasta 1558, katoliiklik ordu ja ortodoksne Venemaa sõdivad Eesti maavalduste pärast. Tallinna kaitsvate linnamüüride varjus aga planeerib doktor Matthias Friesner luterliku Rootsi hertsogi võimuletulekut.
Doktori peamiseks relvaks on ta abikaasa Katharina. Katharina relvaks on aga noor eesti soost austaja Balthasar ja Balthasari relvaks on jumal.
Produtsent Kris Taska
Režissöör Olav Neuland
Stsenarist Kris Taska
Filmi tootmise planeeritud eelarve 12 857 353, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida 5 500 000.
On 2003. aastal saanud EFSilt stsenaariumitoetust 30 000 krooni.
“Mister Georg”
1956. a. talvel katkevad Tallinnas Estonia ooperiteatris Kalmani “Bajadeeri” proovid ja peaosatäitja Georg Ots viiakse kiirkorras Leningradi, kus talle pakutakse nimiosa filmis “Mister X”, mis on määratud saama Stalini-järgse aja Nõukogude Venemaa kultuuri superhitiks.
Georg Otsa jumaldasid nii naised kui ka mehed. Temast sai üks esimesi nõukogude kultuspersoone ja sellisena oli Georg Ots üks oma aja kaugele jõudnumaid eestlasi üldse.
Produtsent Peeter Urbla
Režissöör veel otsustamata
Stsenaristid Enn Vetemaa, Peeter Urbla
Filmi tootmise planeeritud eelarve 15 918 788, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida 6 000 000.
On 2003. aastal saanud EFSilt stsenaariumitoetust 40 000 krooni.
“Kuldrannake, kuldrannake...”
Endise retrobändi Evergreen kunagiste liikmete kokkutulek nüüd eduka advokaadi Feliksi ja tema abikaasa Barbi uhkes mereäärses eramus.
Kauni nostalgilise ja retromuusikat täis õhkkonna rikub Viktor, omal ajal bändist välja visatud esisolist. Töötades turvaseadmete montöörina on Viktor Feliksi majja pannud pommi, mille ta ähvardab õhkida koos endaga, et sel moel oma kurva saatuse eest teistele kätte maksta.
Veidi TV-seebilikult eksalteeritud situatsioonis pudenevad igapäevamaskid. Lõpuks õnnestub seltskonnal pomm kahjutuks teha ja vaene Viktor viiakse hullumajja.
Produtsendid Erika Laansalu, Kris Taska
Režissöör Jüri Sillart
Stsenarist Hans Luik
Filmi tootmise planeeritud eelarve 8 400 000, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida 6 000 000.
On 2004. aastal saanud EFSilt stsenaariumitoetust 15 000 krooni.
“Ma olen veerev kivi”
Sai seekord arendustoestust 200 000.
Nõukogude Eesti 1969. Unine kaevurilinn Ahtme. Kaks unistajat venda, 16- aastane Allan ja 17-aastane Martin Mänd on asutanud rock-n-roll ansambli Varjud. Trotsides raskusi ja vaeseid olusid, püüavad vennakesed laenutada oma muusika tegemiseks instrumente, ehitada ise elektrikitarri, ning unistavad oma isiklikust heliplaadist. See võimalus avanebki, kui nad tutvuvad mehega, kes oskab vanadele röntgenipiltidele muusikat salvestada. Edust tiivustatuna, hakkab Martin Mänd kirjutama kirju oma suurele eeskujule, Mick Jaggerile, Londonisse.
Peagi saavad noormehed oma nahal tunda, mida Nõukodude Eesti tolleaegne reaalsus tähendab. Viimases hädas otsustavad poisid uusaasta ööl põgeneda üle jää Läände. Piirivalve aga ei maga.
Tagaajamises saab Martin raskelt haavata ja oma agoonia-unes näeb ta, kuidas ta mängib koos Mick Jaggeriga USA turneel.
Produtsent Maie Kerma
Režissöör Aare Tilk
Stsenarist Aare Tilk
Filmi tootmise planeeritud eelarve 24 000 000, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida: 6 000 000
On 1998. aastal saanud EFSilt stsenaariumitoetust 50 000 krooni.
“Nii see läks”
Tõsielufaktidel põhinev lugu Eesti nimekaima ja armastatuima laulja Georg Otsa saatusest, tema kunstniku- ja eraelust. Film jutustab Laulja loo, kõneleb saatusest, mida vormisid keerulised ja muutlikud aastad. Samas on see lugu ka väga isiklik – armastusest, intriigidest, perekonnast.
Produtsendid Enda Lehtmets, Märten Kross
Režissöör Peeter Simm
Stsenaristid Aleksander Borodjanski, Mati Põldre
Filmi tootmise eelarve 22 000 000, EFSilt tootmiseks planeeritud 5 500 000.
On 1996. aastal saanud Kultuuriministeeriumilt käivitustoetust 100 000 krooni.
“Veel üks croissant”
Keskealine olmest vaevatud naine tunneb, et elu ei suuda enam üllatusi pakkuda. Ta on lahutatud, lapsed on täiskasvanud, emal on Alzheimeri tõbi.
Väljapääsu Eesti väikelinna rutiinist võimaldab Pariisis arstina töötav poeg, kes pakub emale tööd 80-aastase suitsiidikalduvustega pariisitari hooldajana. Üksildase suurlinnadaami ja provintsist pärit hooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasisele elule.
Produtsent Riina Sildos
Režissöör Peeter Simm
Stsenarist Ilmar Raag
Filmi tootmise eelarve planeeritud 23 784 658, EFSilt tootmiseks planeeritud küsida 6 000 000.
Mis filmid on Eestis lähiajal valmimas?
Praegu on käimas René Vilbre lastefilmi “Röövlirahnu Martin” ja Õ-Fraktsiooni ajaloolise absurdikomöödia, videofilmi “Malev” montaaž, viimasel ringil on töö Peeter Urbla “Stiilipidu“ pildiga, arenduse lõpusirgel on Rainer Sarneti “Rehepapp”, mille võtteid on plaanis alustada märtsikuus.
Jõuludeks 2005 peaks katuse alla Eesti Joonisfilmi täispikk koguperefilm „Leiutajateküla Lotte“ (režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits).
2005. aastal peaks arendusega tootmisvalmiks jõudma veel Peeter Simmi uus mängufilm “Kontsertreis”, Eetriüksuse toodetav “Ettevaatust, siga” (režissöör veel lahtine) ja üks lastefilm. 2005. mahub nendega tootmisrahade pärast võistlema veel üks täispikk mängufilm, mis praegu pole veel teada.
ETV rahadega on tootmises kolm tunniajast telemängufilmi: need on “Pandi aeg”, režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Urmas Vadi, Urmas Lennuki kirjutatud ja Ain Prosa lavastatud “ETV 1. päev” ja Ilmar Raagi lavastatud-kirjutatud “August 1991”.
Mis on võistukaitsmine?
Mängufilmiprojektidele arendustoetuse taotlemise protsessi kuulub filmiprojektide (pool)avalik esitlemine EFSi kutsutud ekspertidele ja kolleegidele. Enne arendustoetuse taotlemist peab olema valminud stsenaariumist vähemalt üks variant (first draft). Võistukaitsmisel ehk pitšingul ei langetata lõplikku otsust, toetusotsuse teeb selleks ette nähtud ajal EFSi juhatus.
Süsteem on aastatega efektiivsemaks muutunud - kui 1999. aastal sai 8-st taotlusest raha 5, ja tänaseks pole neist ühestki filmi tehtud, siis näiteks 2000. aasta kevadel sai 10-st projektist raha kaks – “Agent Sinikael” ja “Head käed”, mis mõlemad ka filmina realiseerusid. Praeguseks on välja kujunenud süsteem, kus tootmistoetust on praktiliselt võimatu saada, kui pole läbi tehtud ca aastapikkune arendusperiood.
Aastatel 1999 kuni 2004 on EFSile esitatud 53st täispika mängufilmi arendustoetustaotlust. Neist rahuldatud on 19. Valminud või lähikuudel valmimas on varem arendustoetust saanud filmiprojektidest 8.
Hoolimata vahepealsest filmitegijate vastuhakkamisest (ei ole tarvis professionaale üksteise ette ennast alandama ja suurt kunsti põhjendama panna), toimuvad arendustaotluste jagamised endiselt kaitsmistena kaks korda aastas.
2004. aasta sügiseses voorus oli EFSil jagada 600000 krooni kaheksa soovija vahel, kes ühtekokku taotlesid 3,4 miljonit. Seekordsesse ekspertidegruppi oli EFSi peaekspert Jaak Lõhmus kutsunud noore režissööri ja filmiõppejõu Raimo Jõeranna, Endel Koplimetsa Eesti Kultuurkapitalist ja stsenaristiharidusega kirjaniku Olev Remsu.
Jaak Lõhmuse hinnangul oli seekordne kaitsmine viimase viie aasta tugevaima programmiga. “Ka projektide kaitsjate esinemistase on varasemate aastatega võrreldes märgatavalt professionaalsemaks muutunud,” kommenteeris Lõhmus.
Mis on võistukaitsmine?
Mängufilmiprojektidele arendustoetuse taotlemise protsessi kuulub filmiprojektide (pool)avalik esitlemine EFSi kutsutud ekspertidele ja kolleegidele. Enne arendustoetuse taotlemist peab olema valminud stsenaariumist vähemalt üks variant (first draft). Võistukaitsmisel ehk pitšingul ei langetata lõplikku otsust, toetusotsuse teeb selleks ette nähtud ajal EFSi juhatus.
Süsteem on aastatega efektiivsemaks muutunud - kui 1999. aastal sai 8-st taotlusest raha 5, ja tänaseks pole neist ühestki filmi tehtud, siis näiteks 2000. aasta kevadel sai 10-st projektist raha kaks – “Agent Sinikael” ja “Head käed”, mis mõlemad ka filmina realiseerusid. Praeguseks on välja kujunenud süsteem, kus tootmistoetust on praktiliselt võimatu saada, kui pole läbi tehtud ca aastapikkune arendusperiood.
Aastatel 1999 kuni 2004 on EFSile esitatud 53st täispika mängufilmi arendustoetustaotlust. Neist rahuldatud on 19. Valminud või lähikuudel valmimas on varem arendustoetust saanud filmiprojektidest 8.
Hoolimata vahepealsest filmitegijate vastuhakkamisest (ei ole tarvis professionaale üksteise ette ennast alandama ja suurt kunsti põhjendama panna), toimuvad arendustaotluste jagamised endiselt kaitsmistena kaks korda aastas.
2004. aasta sügiseses voorus oli EFSil jagada 600000 krooni kaheksa soovija vahel, kes ühtekokku taotlesid 3,4 miljonit. Seekordsesse ekspertidegruppi oli EFSi peaekspert Jaak Lõhmus kutsunud noore režissööri ja filmiõppejõu Raimo Jõeranna, Endel Koplimetsa Eesti Kultuurkapitalist ja stsenaristiharidusega kirjaniku Olev Remsu.
Jaak Lõhmuse hinnangul oli seekordne kaitsmine viimase viie aasta tugevaima programmiga. “Ka projektide kaitsjate esinemistase on varasemate aastatega võrreldes märgatavalt professionaalsemaks muutunud,” kommenteeris Lõhmus.
