Pikk tee düünides: Caesar (Monika-Evelin Liiv) ja Kleopatra (Helen Lokuta). (Harri Rospu)

Barokkooperite esitamine pole Eestis veel juuri alla võtnud, kuid loodetavasti äratab see lavastus huvi ka meie publiku hulgas ja annab järjekordse vihje muusikaakadeemia professoritele, et barokkmuusika õpetamist peaks tõsisemalt võtma.

Lavastaja Georg Rootering Saksamaalt (Glucki “Orpheuse ja Eurydike” lavastus 2010. aasta Birgitta festivalil) oli ooperi tugevate isiksuste armu- ja võimuvahekordade dramaatilisel edasiandmisel võtmeks valinud (tobe)koomilise paradigma, millest võis aimata, et lavastajal polnud ei kindlat ideed ega kontseptsiooni. Paratamatult jäi mulje, et lavastaja koos kunstnikuga (Lukas Noll, Saksamaa) ei lavastanud mitte Händeli “Julius Caesarit”, vaid pakkusid oma küsitava väärtusega ebaühtlase modifikatsiooni šotlase David McVicari kuulsa lavastuse teemadel. Lavakujunduses oli kasutatud kohati efektseid, aga ka Estonia lavale tehniliselt sobimatuid elemente (liivaluited), mis vähendasid teatrisaali juba niigi kehva akustikat.

Julius Caesari rollis astus üles meie lavadel seni harva esinenud metsosopran Monika-Evelin Liiv, kes valdas hästi barokkstiilis laulmist ja kelle ilusa tämbriga hääl tekitas publikus vaimustust. Kahjuks jäi tema rollijoonis veidi üheplaaniliseks, tehniliselt tasemel vokaalses soorituses võinuks olla rohkem emotsioone ja varjundeid. Võib arvata, et Caesar oli pigem vahemeremaalikult keevavereline kui põhjamaiselt introvertne.

Kavala ja võrgutava Kleopatrana tegi jõulise ja võluva rolli Helen Lokuta, kes vaatamata tehniliselt keerulisele ja mahukale rollile oli igati tasemel ka neil kordadel, kui samal ajal laulmisega tuli laval ringi joosta, tantsida ja luitelt luitele hüpata! Nagu Lady Gaga! Naudingut pakkusid tema ilusad koloratuurid, eriti kolmanda vaatuse aariates.

Juuli Lill tegi orgaanilise rolli väärika Rooma matrooni Corneliana. Rafineeritud mängu ja ilmeka laulmisega tõusis ta konkurentsitult kolmandaks peategelaseks. Nirenuse, Ptolemaiose ja Kleopatra ümmardaja väikese osa oskas suureks laulda ja mängida Triin Ella.Ülejäänud trupp tegi oma rollid ilmselge vaimustusega, vajakajäämised barokilaulmises kompenseeriti hingestatud mänguga.

Etenduse krooniks oli Estonia orkester (koos Hortus Musicuse instrumentalistidega), keda juhatas virtuooslik Andres Mustonen. Tänu temale püsis etendus koos ja ka lauljad said soodsalt oma andeid näidata. Värskendavalt ja baroklikult mõjus Mustoneni viiulisoolo teise vaatuse Caesari aaria ajal, selles oli tunduvalt rohkem värve ja emotsioone kui samal ajal esinenud solisti omas.G. F. Händeli ooper “Julius Caesar”Muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering (Saksamaa). Osades Monika-Evelin Liiv (Julius Caesar), Helen Lokuta (Kleopatra), Juuli Lill (Cornelia), Oliver Kuusik (Sextus), Märt Jakobson (Ptolemaios), Aare Saal (Achillas), Triin Ella (Nirenus).
Estonia teatris.