Põhiskeemilt on „Parasiit“ hästi lihtne. On vaesed ja on rikkad. Filmi jooksul saavad vaese perekonna liikmed üksteise järel rikka perekonna teenistusse. Filmi lõpus tapab vaese pere isa rikka pere isa. Arvustuste kiidukooris korduvad kõige enam fraasid „sotsiaalne kriitika“, „klassivõitlus“, „kapitalismi olemus“ ja kõik muu samast oope­rist.

„Parasiidis“ endas on seda kõike aga neetult vähe. Ei ole seal võitlust, konflikti ega olemust. Isegi filmi lõpus toimuv mõrv pole revolutsiooniline akt, vaid lihtsalt paari kehva juhuse ja nõrga impulsikontrolli tagajärg. Kohe kui tegu tehtud, kahetseb papi ka ise.


Avalehele
3 Kommentaari
Loe veel: