Kohitsemine ja kultuur
Minu poolvend, üheaastane kõuts Sass kastreeriti hiljuti. Omanikul sai lihtsalt kõrini pidevast territooriumi märgistamisest, mis tubades toimus ja möödaminnes toimuvatest paaritumistest naabri emaste kassidega. Pole ka ilus võtta endale vastutust kiisude eest, keda keegi ei taha ja kes oma otsa solgiämbris leiavad, arvas omanik. Nüüd on need ajad, kui Sass jooksis vongudes nina naabri emase kassi tagumikus, igavesti möödas. Sass on endiselt vilgas ja mänguhimuline, aga kuidagi lapsikum kui varem. Paaritumise asemel armastab niisama maadelda ja mängida, laeb ennast meelsasti sülle võtta ja sügada. Isasest elajast on saanud mängukaru. Sassi karv on tihe, läikiv, kaklemisest saadud haavad on ära paranenud, kõrvad on puhtad ja korralikud, silmad terved.
Pole vast üleliigne mainida, et tundsin teatavat rahulolu, kui Sass loomaarsti juurde viimiseks puuri pisteti. Minuga tehti sama juba paarkümmend aastat tagasi, kui ma ilmutasin eeskujulikke tõukõutsi tunnuseid, turnisin kardinates ja rebisin maha tapeedi, selle eelnevalt täis kustes.
Kasside kohitsemist aktsepteerivad ka loomaarstid, et panna piir nende hästi paljunevate elukate arvukusele. Julm küll, aga paratamatu – loomad peavad kohanema inimestega, mitte vastupidi.
Muide, inimesed on peale loomade ka mehi kohitsenud. Hiljuti tuli skandaaliga ilmsiks, et veel hiljuti harrastati seda operatsiooni katoliku kiriku rüpes, et kooripoiste kõlavaid hääli säilitada.
Eunuhhid on üldrahvalikult tuntud ennekõike vanadest idamaadest. Kõik teavad “Tuhande ja ühe öö muinasjutte”. Haaremivalvurid islamimaades kastreeriti, et neil ei tekiks kiusatust haareminaistele lähenemiseks ja eriti, et naised ei jääks valvuritest rasedaks. Kastreerimine ei hävitanud tingimata võimet erektsiooniks, nii et haareminaistel võis ka eunuhhidest lõbu laialt olla. Ainult kõige julmem kastreerimine jättis mehele alles vaid augu urineerimiseks. Pärast puberteeti toimuv kastreerimine säilitas meestele erektsiooni, hävitades vaid ejakulatsioonivõime (ka kassid kasteeritakse pärast suguküpsuse saavutamist).
Paljud eunuhhid tegid islamimaades korraliku karjääri, tegutsedes turvameeste, salanõunike, ministrite, isegi kindralite ja admiralidena. Muide, täheldati, et meeste iseloom muutus pärast kastreerimist palju paremaks, sõbralikumaks ja mõistlikumaks, seega neid kohitseti samadel põhjustel kui isakasse. Et eunuhhid ei saanud lapsi, muutusid nad ka sobivaks igasuguste ametikohtade täitmiseks, näiteks nõunikeks, sest eunuhhidel ei olnud järglasi (poegi), kes oleks ähvardanud valitseja positsioone.
Läbi ajaloo on mehi kastreeritud kas nende omale soovile tuginedes – kui nad himustasid teatud ametikohti, või ka karistuseks. Kuskilt olen kuulnud, et pedofiilide ja teiste seksuaalsete kõrvalekallete ohjeldamiseks on kastratsiooni salaja rakendatud veel ka üsna hiljuti. Arvan, et kui Eestis korraldataks rahvahääletus, kas lapsevägistaja väärib kohitsemist, oleks rahvas poolt.
