KOHT
Venest Viruks: Tallinna esimene terminal, kuhu osutavad kõik maanteeviidad.
Alguses oli Viru värava ees saviveo ja Tartu maantee liikluse tallermaa. Liivi sõja ajal ehitati Viru värava ette muldkindlus, hiljem Breemeni bastion.
1791. aastal asus Tartu ja Narva maantee alguses Vene turg, kus kaubeldi juurvilja, käsitööesemete ja vanakraamiga. Raekoja platsilt toodi Vene turule ihunuhtluse vaatemängud. 1849. aastal ehitas Christian Abraham Rotermann Tallinna esimese kaubanduskeskuse Vene turu põhjakülge. 1871. aastal hakati ehitama pritsimaja, millest kujunes väljaku läänekülg ja voorimeeste peatuspaik. Novembri lõpus pandi häbiposti ja saadeti sunnitööle talupojad Jaan Lille ja Jüri Preismann, kes lõid maha neid peksma tulnud mõisahärra Alexander Heune. Sellel Aleksander II valitsusaastal asutati Tallinna Aleksandri progümnaasium ning riik ostis koolile Rotermanni maja. 1872. aastal kolis kool sisse, 1873. aastal tehti gümnaasiumiks. Seal õpetati esmakordselt fakultatiivainena eesti keelt. Praegu on see Tallinna Pedagoogilise Ülikooli õppehoone.
Üle Vene turu marssisid kõik laulurongkäigud, pritsimeeste paraadid ja peaaegu kõik poliitilised demonstratsioonid. 1888. aastal keset turuplatsi õnnistati sisse Aleksander Nevski kabel. Samal aastal avati hobutrammiliinid, mis viisid Kadriorgu, Tartu maanteele ja 1901. aastast Pärnu maanteele. Breemeni bastionist kaevati välja keskaegne otsetee vanalinna läbi Viru värava. Bastioni lõunapoolest kujundati pargiküngas, mille rahvasuu Musumäeks nimetas. Selle all, nagu praegu, rivistasid linna- ja linnalähibussid, mis hakkasid käima alates 1922. aastast. Vene turust sai bussiliinide algpunkt, milleni maanteeviidad kaugust näitavad. 1925. aastal nimetati Vene turg ümber Viru väljakuks ning kabel lammutati põhjendusel, et see segab uusi elektritramme. Selleks ajaks olid taksojuhid pritsimaja peatuse voorimeestelt üle võtnud.
Alates möödunud sajandi algusest hakati Viru väljakule raekoja platsi koos laiendusega planeerima. Peale viimast sõda nimetati see ümber Stalini väljakuks, 1960. aastast Keskväljakuks. Ettevõttele Inturist väljak meeldis ja püstitas 1971. aastal sinna Viru hotelli. 1970. aastal taastati Viru väljaku algupärane nimetus ning see nihkus Tallinna Kaubamaja ette, muutudes tuuliseks taksopeatuseks. 2004. aastal peaksid valmima Viru Keskus ja selle alla maetud kõikidele bussidele pealeistumise peatus. Terminal kui ümberistumisjaam tähendab seda, et ümberkaudu bussidelt, trammidelt ja trollidelt maha tulnud sõitjad jooksevad Viru Keskuse keldrisse läbi kaubamaja ristmiku kitsa tunneli.
Viru väljak tõmbus tagasi algsetesse piirides. Praegu mõlgutatakse mõtteid endise Aleksandri gümnaasiumi lammutamisest suurema läbilaskevõimega ristmiku ehitamiseks. Liiklusloendajate hinnangul on üle poole Narva mnt, Mere pst ja Pärnu mnt ristmiku liiklusest läbiva iseloomuga. Kust veel autosid kokku meelitada, et võimsam ristmik oma läbilaskevõimet tõestada saaks?
Tallinna Kaubamaja ümbruse hiljutised ümberkorraldused ning Põhjaväila valminud osa lubaksid tõkestada läbiva liikluse Jõe tänava ja Vabaduse platsi ning Kentmanni ja A. Laikmaa tänavate vahel. Sellega kaoks läbiv liiklus ka Mere puiesteelt. Siis saaks trammiliinid ristmikul tänavaserva tõmmata, vabaneks vana kabelikoht ja bussiliinide nullpunkt. Ning kui sinna midagi ette, peale ja alla ei ehitata, siis saaksid linnainimesed tagasi kaua igatsetud väljaku kunagise savitiigi ääres.
Andri Ksenofontov, arhitekt
