KÕIGE ILUSAM KOOL
See on kool, kus iga laps tahaks õppida. Nii mõnusat õpikeskkonda Eestis teist lihtsalt ei ole. Ja selline imemaja ei asugi mitte Tallinnas ega Tartus, vaid hoopistükis Suure-Jaanis. Gümnaasiumi direktor Peeter Sadam tõdeb oma kodulinna väiksust ning ütleb, et nüüd võib heakorra mõttes võrrelda Suure-Jaanit eeskujuliku Elvaga.
Koolidirektor Sadam räägib, et 1960ndatel tüüpprojekti järgi ehitatud koolille vajati laiendust juba ammu. Tänaseni olid algklassid linna teises otsas omaette majas ning kehalise kasvatuse tunde peeti nii koridorides kui ka aulas. Staadion oli siiski varem olemas. Juurdeehituse arhitektuurikonkursini (mille toimumine iseebesest on äärmiselt kiiduväärt) jõuti siiski alles aastal 2000.
Võidutöö peamiseks autoriks on Veronika Valk, keda toetas projekteerimise alguses Villem Tomiste, põhiprojekti staadiumis olid suureks abiks arhitektid Siiri Vallner ja Katrin Koov.
Veronika Valk: "Lugu siis jah selline, et olen seda maja nüüdseks kokku 5 aastat teinud. Võidutöö realiseerimiseks otsis seesama 1500 elanikuga väikelinn rahastamisvõimalusi. Suure-Jaani jaoks oluline asi, sest kuigi linn imepisike, on kool kogu Põhja-Viljandimaa keskus - ka ümberkaudsetest valdadest tulevaid õpilasi on kokku 500 ehk ca kolmandik linnast endast. 2002 detsembris otsiti mind särasilmil üles - teeme projekti lõpuni ja ehitame maja valmis. Hoone kogupind ca 3500m2, kus täismõõtmetega palliväljakud (üleeelmine linnapea oli äge väravpallur), maadlussaal (kooli direktor on endine maadleja), jõusaal ja muud treeningruumid, algkooli õppeklassid, kabinetid. Kohvikust, garderoobist, lipuplatsist ja söökla renoveerimisest rääkimata."
"Protsessi käigus on õnnetult meie hulgast kadunud kaks kõige enam hoone ehitusega seotud inimest - abilinnapea Peedu Voormansik, kes jäi möödunud suvel Leedus Palanga laintesse, ja linnapea Rein Valdmann, kes sai äsja infarkti. Sellest hoolimata jõudis entusiastlik Suure-Jaani seltskond oma sajandi ehituse märtsi alul Skanska jõu ja toe abil valmis, " lisab arhitekt.
Puitsõrestiku ja värviliste klotsidega ehitatud hoone näeb väljast visuaalselt pisike välja. Sees aga avaneb tohutu võimla, millest ligi pool on tegelikult maa all. Miks nii?
"Tavaliselt on uued suured võimlad koolide küljes sobimatult suured tummad kastid. Suure-Jaanis tahtsin väikelinnale sobivat ja lapsesõbralikku mastaapi hoida. Vundamendiaugust tuli välja imeilus kuldkollane liiv - seega põhjaveega pole iseenesest probleemi. Drenaažile lisaks aitab sadeveega toime tulla lokaalne maa-alune ülepumpla. Ehituse käigus hakkas siiski vesi keldriseintes kohati läbi tulema, aga Skanska oli tubli - sai probleemile jaole ja ehk nüüd on kõik korras. Kollasest liivast teen kevadel lastele mängimiseks maja taha künkad," selgitab Veronika Valk.
"Kohalike poolt "juurviljasupiks" ristitud maja saab pimedal ajal valgust õue klaaskuplite kohale kinnitatud prozhektoritest. Lastel esimesed ronimiskatsetused fassaadil tehtud - kusjuures kooli direktori uus kabinet on nagu nimme vaatega katusele, et ta ikka saaks rõõmsalt silhtmärgile jõudnud rüblikuid väärikalt tervitada."
Direktor kiidab arhitekti kavalat ideed võimla lakke riputada vildiribad. Nimelt paluti Veronikal kohe arvesse võtta akustikat - tavaliselt kipuvad võimlad ju pallipõrgatamisel ebameeldivalt kajama. Betoonseintes ning ka treppides on sees augud, mis lisaks dekoratiivsusele loovad vahvaid valgusefekte. Värvigamma on neopopilikult erk. Kasutatud on kollast, oranži, rohelist.
Uues tiivas õppivate algklasside peale oleks vist ise ka kade. Õnneks on ka "suuremate" päralt olev sööklagi saanud uue näo. Näiteks saab seal kollastel aknalaudadel arvutit klõbistada.
Sellise kooli pärast tasub Suure-Jaani suisa elama kolida. Tõsiselt.
 | ||
| ||
Valimik põnevatest koolihoonetest
Pärnu Saksa Tütarlaste gümnaasium (Vanalinna põhikool; Nikolai 26; arhitekt August Reinberg; 1902)
Jakob Westholmi erakool Tallinnas (Kevade 4; Karl Jürgenson; 1913)
Tallinna 21. Kool (Raua 6; Artur Perna; 1924; juurdeehitus Raul Järg, Toomas Korb; 2003)
Tallinna Pelgulinna algkool (Ristiku 69; Herbert Johanson; 1929)
Tallinna Lasnamäe algkool (Tallinna teeninduskool; Majaka 2; Herbert Johanson; 1936)
Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool Tallinnas (Vabaõhukooli tee 7; Konstantin Bölau; 1937)
Rakvere gümnaasium (Vabaduse 1; Alar Kotli; 1939)
Pärnu Elisabethi tänava kool (Kooli 13; Olev Siinmaa; 1940)
Tallinna 46. keskkool (Mulla 7; Udo Ivask, Herbert Rüütlane; 1963)
Uhtna põhikool (Maarja Nummert; 1986)
Aravete keskkool (Ignar Fjuk; 1980–91)
Tallinna Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8; Emil Urbel, Ülo Peil, Indrek Erm; 2000)
