Müraga siiski harjub, siestadki saavad peetud. Barcelonas tasub lasta tuulde talurahva-targutus "Vara üles, hilja voodi" ning võtta rammus lõunauinak. Nagunii veab pärastlõunal kaupmees poekesele trellid ette ning kohvikupidaja korjab linad laudadelt. Uuesti ärgatakse elule kella viie paiku. Seni on avatud ainult turistide joogirajad ning busside parkimisplatsil kaebleb võimendatult paaniflööt.

Toit on pea kõikjal suurepärane; olgu see ühe-eurone turmtuline argentiina pirukas, mis jahtub söömissoojaks täpselt selleks ajaks, kui oleme jõudnud metrooga linna teise otsa ja roninud mäkke Park Güelli psühhedeelseid mosaiike imetlema – või kümneid kordi enam maksnud eine šikis tapa-baaris.

Igal linnaosal näikse olema oma "vapitoit".

- El Raval: suurim kebabiurgude kontsentratsioon;

- tudengilemb-linnaosa Gracia: trobikond liibanoni, mehhiko ja egiptuse kööke ning soodsa hinnaga välikohvikuid majadevahelistel platsikestel;

- endine kalurilinnaosa Barceloneta: akvatoorium teie taldrikul;

- trendilinnaosa El Born: kohvikud, kus šokolaadikook räme kui tükk turvast, ning vinoteegid, kus kõrvallauas hirskavad geid.

Kõige tipuks on hõrk linn üle puistatud tillukeste pagarikodadega.

Ainsa pettumusena läheb kirja peatänava La Rambla veerel asuv Barcelona vanuselt teine restoran (ning küllap samast ajast pärit spinatihautis).

Ja fopaa me omal süül Carrer de Ferranil asuvas nooblis austribaaris Vildsvin, mille tõlge – "metssiga" – oleks pidanud äratama valvsusele. Pärast kõige baierimaitselise väljapraakimist põhiroogade hulgast jääb alles part. Ent mitte kuidagi ei oska kahtlustada, et lauale kantakse savipotike rasvas liimerdava pardikintsuga, talle seltsiks atsakas pekitükk ja talvise taeva karva vorstike. (Koju jõudes loen "Conrani kokaraamatust", et cassoulet tähendab oahautist lihaga, mida valmistades kasutatakse ära "jõuluhane leeme ja liha ülejäägid".) Igatahes, kui teie Vildsvinis kenitlete, viimase Barcelona-õhtu puhul must toorsiidist pluusike seljas, piirduge poole tosina austriga kummalegi ja cava’ga ning lahkuge linna peale suudlema.

Tagasisõiduplaane hakkame heietama juba enne Barcelonast lahkumist.

Tiiu Suvi on ajakirja Eesti Naine toimetaja.

Barcelonas elanud Lauri soovitab

  • vältida tasuks tänavakohvikuid otse peatänaval La Ramblal – ilgelt kallid ja pätid üritavad kotti-fotokat-raha pätsu panna. Palju häid vinoteeke ja disainrõivaste butiike on vanalinna (Barri Gotic) ja Parc de la Ciutadella vahelisel alal El Bornis. Üldse on Barcelonas väidetavalt per capita suurim söögi- ja joogikohtade arv maailmas.
  • kõik baskide (Euskal) tapa-baarid on väärt sisseastumist. Võtad taldriku peale tikuvõileibu (pintxo – hääldub "pintšo") ja küsid õlut või siidrit, pärast maksad tikkude arvu järgi.
  • absoluutne must on La Sagrada Familia, Park Güell ja Parc de la Ciutadella. La Sagrada on arhitekt Gaudí projekteeritud kirik, mida juba 150 aastat ehitatakse ja pooltki pole veel valmis. Park Güell on samuti Gaudí looming, ulmeline skulptuuripark. Parc de la Ciutadella on kohalik Hyde Park.
  • Barcelona asub mägede ja mere vahel. Minge jalutama kilomeetrite pikkusele liivarannale ja mägedesse (Tibidabo ja Montjuíc).
  • Sõitke linnast välja, 20 minti rongiga kesklinnast. Sitges on Kataloonia Saint-Tropez, seal on naljakad homopoed ja vana hea peovaib.