Nii arvavaid inimesi on veel. Kui bänd aprilli lõpus Jazzkaarel Von Krahli teatris oma kümnenda sünnipäeva kontserti pidas, sai saal lõpuks puupüsti täis.

Kõik kolm jõuavad Weekend Guitar Trio kõrvalt ka palju muud teha.

ROBERT JÜRJENDAL (37)

Õpetad noortele kitarrimängu. Kas proovid olla puhas leht, universaalne õpetaja või oma lemmikstiile ja -artiste tutvustada?

Muusika on nii lai mõiste, et igaüks peab oma tee ise leidma, peale ei maksa suruda. Leian, et õpetaja roll on õpilase tähelepanu suunamine "õigetele" asjadele ja mitte ainult pillimängus.

Muusikamaja Kitarristuudio on taimelavaks paljudele ideedele. Õpilased kuulevad ja praktiseerivad erinevaid võimalusi kohapeal. Teeme alles esimesi samme avalikkuse ees - anname kontserte kirikutest klubideni.

Kuidas oma bänd Fragile ja Weekend Guitar Trio (WGT) Su maailmas paiknevad, mida erinevat neis välja elad?

Teeme Fragilega tasahilju uut, kolmandat plaati - see tuleb rõõmsam ja rütmikam, mitte nii tumesiniselt-silmselt melanhoolne.

Trios oled vaid üks kolmest kitarristist, muusika on konkreetsem. Fragile on praktiliselt otsast lõpuni üks suur improvisatsioon. Kõlamaailma loome vaid koos trummariga. Mul on rohkem vabadust, aga pean ennast hoopis enam ka põhjendama.

Kuidas WGTs ideede väljatöötamine käib?

Enamiku lugudega on ikka nii, et kellelgi on kandev idee, arranžeerime koos. 

Mina olen bändis veel see inimene, kes paberi ja pliiatsiga hakkama saab - kirjutan  üles, mis vajalik, paljuski toetun mälule.

Robert Frippi õpilaseks olemise jutt on teid kõiki vist väga ära tüüdanud?

See on rumalalt välja kukkunud küll. See on hea näide, et kui oled nii väljapaistva isikuga kokku puutunud, siis toob see lõpuks kasu asemel rohkem kahju. WGT pidev seostamine Frippiga näitab pinnapealsust. Et kui kasutada vähendatud laade ja kratsivaid harmooniaid ja lisada sinna paras annus energiat, siis on kohe Fripp või King Crimson. Hea on lugeda läänes meist ilmunud arvustusi - seal ei ole küll Frippi mõju eriti esile toodud.

Mis pill pärast kitarri kõige lähedasem on, mis Su muusikamõtteid veel võiks edasi anda?

Maheda  tämbriga pillid nagu näiteks metsasarv või eksootilised madala kõlaga "susisevad " flöödid. Võibolla tuleb see minu sisemisest soovist leida kitarrile vastanduvat instrumenti. Sellepärast ma õigupoolest elektroonikat kasutangi, see viib mind lähemale sellele soovile.

Mida bändikaaslastelt õppinud oled?

Eelkõige seda, kuidas kolm inimest suudavad rahulikult kümme aastat ühte asja ajada, ei ole kunagi lasknud emotsioonidel üle mõistuse kasvada. Seda näen muudel kollektiividel tõesti harva.

* * *

Kuidas Robert teist erineb?

MS: Muusikalise tausta poolest: vanamuusika ja rahvamuusika on need tema asjad. Vaevalt et see bänd ilma ta kohaloluta toimiks.

TL: Ta patarei on rohkem täis kui teistel - neli last, ei tea mitu bändi, pidev töö - ja silmad ikka säravad. Täiesti kadestamisväärne.

MART SOO (38)

Mida Sinu jaoks tähendab õpilase-õpetaja suhe muusikas, kas proovid enda lemmikuid õpilastele edasi anda?

Üldiselt katsun mitte anda. Samas paratamatult tirin ju oma kodusest riiulist plaate kooli, neid mis endale hingelähedased ja millest oskan pidada. Samas üritan väga oma dogmasid ja eelistusi mitte peale suruda.

Mis pill peale kitarri võiks Su muusikalisi mõtteid edasi anda?

Tšello ja bassklarnet on väga huvitavad - mitte et ma neid mängida oskaks. Olen kohutavalt eklektiline inimene, kuulan nii palju nii erinevat muusikat. Lemmikuid ei ütle ka, sest see ei oleks aus nii paljude teiste ees.

Mängid aeg-ajalt ka jatsustandardeid - mida see pärast eksperimentaalset Weekendit endale annab, kuidas need kaks erinevad?

Kui mängida täiesti improvisatsioonilist muusikat, siis piirid ju puuduvad. Mängureeglid on suhteliselt avatud, aga luuakse protsessi käigus siiski. Isegi kui mängime täiesti free'd siis muutub standard äkki kontekstiväliseks - reegliks ongi, et kasutad sama õigekeelt.

Tunnetusüksusega püsisite aastaid koos, nüüd WGT-ga juba kümme aastat, kuidas tavaliselt nii projektipõhise asjaga nagu eksperimentaalmuusika see õnnestunud on?

Tunnetusüksusega me ei ole aastaid mänginud - see ei tähenda, et me ei mängiks enam, lihtsalt ei ole praegu eriti kellelegi üles astuda. Weekendiga on paremini - see muusika on ehk veidi rohkem arusaadavam, talle on kergem kohta leida. Kaua püsimine tuleneb ilmselt sellest, et tegijad on koos samas suunas kasvanud.

Mis veel pooleli on?

Jürmo Eesperega mängime aeg-ajalt koos, Taivo Sillariga kontrabassi- ja kitarribändi, vaimulikku rahvamuusikat "Hüüd ja Häälega", Jaapani-Saksa-Šveitsi ühine "Ensemble Uncontrolled" ja muud. Kõigi nende nii eri asjade järele on vajadus aeg-ajalt, ise olen oma muusikakuulamisega ka nii eklektiline, siis tegemisega ka.

VAT teatri lavastus "Kivid", millele muusikalise kujunduse tegid, võitis palju auhindu. Kui oluline teater Su jaoks üldse on?

See suhe on ikka juba oma kümme aastat,  Tunnetusüksusega tegime VATga paar etendust ja "Arabella" Rakveres, paar kuuldemängu.

Teatris peab muusika olema ikka oma nišis, täitma hammasratta rolli, mis lavastust edasi veaks. See on küll atmosfääri loomine, aga ma ei arva, et me ainult tausta teeme. Kui ise saad mingit stseeni veidi tõsta, mõnele kohale uue lahenduse otsida, uues valguses näidata - see on väga oluline.

Kas näed probleemi elektroonika rohkemas kasutamises muusika tegemisel?

Minu jaoks ei ole, enamiku muusikute hoiakutes näen aga seda küll. Blokkide hunnik laval on paljudele mõjunud nagu punane rätik härjale. See on veider, sest meie jaoks on see ju muusika tegemise vahend. Ja meie vahendid on veel suhteliselt tagasihoidlikumad. Võin näiteks tuua jaapani trummari Ikue Mori, kes teeb ainult looperi ja muude masinatega erakordselt huvitavat muusikat, ei saa öelda, et see oleks kuidagi ebamusikaalne.

Kas WGT läheb edasi lihtsamaks või keeruliseks?

Ideaalis võiks see olla koos. Ülima lihtsuse taga võib olla ülim keerulisus.

* * *

Kuidas Mart teist erineb?

RJ: Ta on õpetaja, tegeleb pidevalt õpilastega, seda on tunda. Tal on eriti palju püsivust.

TL: Ta on hästi stabiilne. Algul ei võetud teist muusikakooligi, hiljem sai Eesti üheks parimaks jatskitarristiks - kõlab karmilt, aga tõesti, ta on väga visa.

TÕNIS LEEMETS (30)

Teil on nii palju keelemänge laulude pealkirjades ja plaatide nimedes, kas see on eraldi taotlus?

Isegi vaatan praegu, et kuidas ta nii on välja kukkunud. Esimese plaadi nimi lausa Sõnastik... Sellel ei olnudki pealkirja algul. Saatsime plaadimaterjali Saksamaale, meil oli üks pilt ja väike Margo Kõlari tutvustav tekst pealkirjaga "Weekend Guitar Trio sõnastik", plaadifirma pidi ise nime leidma. Olidki plartsti "Sõnastik" võtnud pealkirjast. Ja teise plaadi nimi "3 on 1" tuli nii hästi välja, lasi end kahes keeles lugeda, siis edasi tahtsime sama rida jätkata.

Paljud ehk ei tea,  et oled muude tegemiste hugas luuleraamatu välja andnud.

See oli 90ndate teine luulekassett: koos Ain Prosa, Aarne Rubeni ja Meelis Salujärvega. Eks olin noor ja vaja ennast näidata... Luuletajaks küll ennast ei pea. Tõlkinud olen ka, sellega tegeleks heameelega veel.

Suure osa energiast paned praegu raadiotöösse?

Jah, tõmban muusikat sisse, produtseerin kõlle ja reklaame. Hiljuti lendas serveri kõvaketas vastu taevast, nii et saame viimase poole aasta töö uuesti teha.

See on palgatöö. Aga mida ma ise väga hea meelega teen, on saade "Fantaasia". Seal on palju tegijaid, see oli ainuke saade, mida ma pikka aega üldse ise kuulasin Eesti Raadiost. Olin ise Raadio 2st ära tulnud ja mõnda aega ei tahtnud raadiotöö peale mõeldagi. Aga kuna see saade tundus nii hea ja formaati ei olnud ees, siis hakkasin hea meelega tegema.

Kas muusika vahendaja ja muusiku töö ühendamine on lihtne?

Päris keeruline on. Ühest küljest ju haakuvad: muusika sees oled ikka. Eriti sellise saate puhul, kus saad tõesti lasta muusikat, mis meeldib. Stuudios hakkad mõtlema nagu raadioinimene: mis võiks olla huvitav kuulajale, kes kuulab nädalas kümneid plaate läbi, mis talle veel suudab huvi pakkuda? Fonoteegis on niigi kümme tuhat plaati, neist tuhat väga head - nõudlikkus on päris suur, mida sinna veel juurde panna. Liiga palju muusikat kuulata ei tohi vist ka.

Mis Su bändist Treee on saanud?

See on praegu riiulifirma. Lahkumiskontserti ei ole teinud, ametlikult lõpetanud ei ole, aga mitu aastat ei ole erilist tahtmist olnud seda teha.

Kas autentsuse-tehnilisuse vahekord muusikas on Sulle oluline?

Oluline on, et muusika ei kõlaks masinlikult. Aga see ei ole sugugi nii, et masinatega tehtud muusika on masinlik ja autentsete pillidega on loomulik. Kõrvad ütlevad mulle kohe ära, mis on loomulik - rohkem on mõtlemise küsimus, miks sa seda teed. Eks meil on ka selliseid hetki olnud, kus me kõlame masinlikult, aga me oleme ehk üle saanud sellest. Oluline on infohulk, mis on mingis helis sees. Kontserdil proovime alati vähemalt ühe loo mängida nii, et mitte midagi ei ole kokku lepitud. Vahel tuleb paremini, vahel halvemini - proovima peab.

Kas muusikategemises peaks olema ideaaliks täiesti uue loomine?

Eks kunagi oli see mõtlemine selline. Nüüd saan aru, et päris uut ei saa. Nüüd on oluline paljusus, vaheldus, elusus, veidi nihkes huumor ka. Viimast meie puhul tihti väga ei tajuta, ehk kontserdil rohkem.

Mis WGTst edasi saab?

Rabelema küll ei hakka, et teadlikult midagi väga muuta. Loodan, et äkki tuleb koostöödest midagi head. Vox Clamantisega oli näiteks väga huvitav, loodan, et see jätkub. Väljakutse on tobe sõna, aga ikkagi - täielik väljakutse on teha midagi, kus on moodne muusika ja gregoriuse laul koos ja see ei kõlaks kahtlaselt.

Mida Mardilt-Robertilt õppinud oled?

Mart oligi Otsa koolis mu õpetaja algul poolteist aastat. Siis tulin sealt ära ja hakkasimegi Weekendit tegema - algul õpe jätkus. Ta on üks parimaid jazzmuusikuid, ta ise mängib džässi just nii nagu minu arvates peaks, aga teistele ei ütle, et nii peab -džässipolitseid ta ei mängi. Viimase plaadi peal on kaks lugu: "Teejooja" ja "Mesijutt", kus on ilusaimad džässisoolosid, mis WGT plaatidel üldse on.

Robi on ikkagi see, kes tegi selle bändi. Õppinud olen neilt mõlemalt mängides, hirmus loomulik ja märkamatu asi.

Kuidas Tõnis teist erineb?

MS: Tõnisel on harukordselt suur musikaalsus, ta haarab kõike kohutavalt kiiresti. Talle võib anda naeruväärselt vähe materjali ette ja ta leiab sellele lahenduse.

RJ: Tohtu hea fantaasialennuga, ta on võimeline tegema suvalisest asjast ükskõik mida, ta kannab meil kõige rohkem seda elementi, mis on nähtamatu. Midagi, mis ei ole nii asjalik, mida ei saa isegi õpetada.

* * *

Weekend Guitar Triol on läbi aegade olnud palju põnevaid lugude pealkirju. Palusin bändiliikmetel meenutada huvitavamaid põhjendusi pealkirjadele.

RJ: Elu pärast Bazoulouzouzt - See sümboliseerib midagi suurt ja absurdset, mis möödas on. Käisime 90ndate keskel Novosibirskis bändiga džässfestivalil. Moskvast telliti pisike tšarterlennuk, mis kolises ja logises. Kaks vene muusikut läksid lennukis tülli ja hakkasid kaklema, meeletu möll käis, lennuk kõikus. Seal oli saksa ja hollandi muusikuid, need muutusid kuidagi väikeseks ja nähtamatuks. Teine seik: ühe sakslasest trummari pilk jäi pikalt pidama lennuki uksele  - teised hakkasid ka vaatama ja panid tähele, et uks käis kinni tavalise riiviga nagu sahvri oma. Uuris siis piloodilt, mis jama see on - see vastas: "Ära puutu! Lennuki uks, ei näe või?" Kogu see reis, terve nädal oli ainult puhtalt absurdi täis. Kui koju jõudsime, sündis see "Vale-Dimitri" lugu.

MS: Aura - See on mõnus indiapärane lugu, mis oli ammu olemas, aga nime polnud. Siis tehti meile veider pakkumine: kutsuti Tartu lähedale mahlatsehhi avama. Kohapeal leidsime, et tsehhi nimi läheb loole väga hästi pealkirjaks.

MS: Jaanuar- Teame juba aastaid Enver Izmailovit (krimmi-tatari kitarrist - toim) ja iga kord kui me teda näeme, siis ta naerab hirmsasti, sest ta ei saa aru, kuidas on lapsele nimeks pandud märts - Mart. Selle nalja leevendamiseks ta siis mugandas oma nime Janvariks. Mõtteliselt on see lugu pühendatud talle.

TL: Voortoln Oika - See tähendab mansi keeles karu. Karu ei tohi otse seal välja öelda, siis tuleb halb õnn. Nii tähendab see "metsas elav vanamees".

TL: Pingviinid Džunglis - nägime hirmus head Vietnami-teemalist filmi "Kolm aastaaega", kus kübarates naised sõuavad tiigi peal lootsikutega, korjavad seal lilli - see film tekitas Mardis sellise assotsiatsiooni.

TL: Seen - Siin ei ole mingit psühhedeeliat, nagu tihti arvatakse. Teeme suvel Lahemaal minu juures alati laagrit, mille juurde käib alati ka ujumas- ja seenelkäik. Kunagi leidsime mingi huvitava sinise seene, mida kuidagi ei õnnestunud ära määrata - sealt tekkis see lugu.

TL: Kas Mir/Cash for Mir - Mardil oli üks lugu, mis oli natuke Led Zeppelinlik, Kašmiri nime all päris plaadi peale ei tahtnud panna, siis läks selline keelemäng.

* * *

Sõnastik:

RJ: Tõeliselt esimene, tehniliselt kaunis nõudlik, samas  armsalt etüüdilik. Kujundus sai tehtud äärmiselt ülepeakaela ja on üsna jabur. Õieti on osa plaadi  kujundusest kuhugile haihtunud.

MS: Võimalik, et kantud guitar crafti vaimust, rohkem akustilise saundiga, lood on tehniliselt päris tugevad.

TL: Energiat oli jube palju, enne ei salvestanud, läksime aga stuudiosse, kiirelt ja energiaga lindistasime paari päevaga ära.

3 on 1:

TL: Lindistamine läks pikaks, lausa poolteist aastat tegime. Meie jaoks ikka tervik. Vaheldusrikkus on põhiline, mulle meeldivadki sellised eklektilised plaadid, ei armasta 74-minutilisi ühte rida ajavaid plaate.

RJ: Selge tekst, rahulik, ei ole liigset pingutamist. Koosneb sooloprojektidest - neli korda kolm lugu. Tekitas algul palju segadust, paljud arvasid algul, et meie koosseisus on lauljad ja saksofonistid ja trummarid. Siit on hästi palju kasutatud lugusid. Päris hea kujundus.

MS: Isegi hea, et me plaadiümbrisel lahti ei seletanud, et see miksitud oli.

Animotion:

RJ: Väga palju häid mõtteid koos, mõne kuulaja jaoks ehk liigagi palju. Siin toome nähtavale rohkem seda, mis esimese plaadi peal oli tegelikult olemas: huumor. See on kogu aeg olnud, aga seda ei märgata eriti.

MS: Selleks hetkeks olime end varustanud uue kitarritehnoloogiaga. Palju elektroonilisi saunde, mida paljud ei suuda üldse kitarriga seostada.

TL: Lõbus - siin algas Mihkliga (Mihkel Raud, plaadifirma Beg the Bug omanik - toim) koostöö. Ta on väga energiline ja hingega asja juures. Selle tähe all tehtud plaat, et vinge firma ja kodulehekülg ja mänedžment ja puha. Siin on palju Lahemaa suvedel valminud lugusid.

Aim:

TL: Mulle väga armas plaat, mina ajasin kangesti seda kodus lindistamist. Eks ta ole proov, eksperiment. Hubane, Mardi tütre Ruudu tuba tuleb silme ette.

RJ: Siin on nii ballaadilist, jutustavat kui energiat.

MS: Tegelikult on sees kõik samad asjad, mis eelmiste puhul olulised. Eks siin paratamatult kajastub ka, et oleme vanemaks saanud.