Koodid, mida isegi arvuti ei murra
Rohkem kui sajand tagasi, 1908. aasta suvel avastas Itaalia arheoloog Luigi Pernier põletatud savist ketta, mida peetakse tänaseni arheoloogia üheks suurimaks – ja kuulsamaks – müsteeriumiks. Phaistose ketas tuli päevavalgele Kreeta lõunarannikul Phaistoses asunud Minose kultuuri palee varemetest ja kära selle leiu ümber pole vaibunud tänaseni.
Tundmatu kiri või pettus?
Umbes 18. sajandist eKr pärit ja 16 cm läbimõõduga Phaistose ketas on kahelt poolt kaetud kummaliste märkidega, mida on ühtekokku 242. Kusjuures ketas pole “kirjutatud” käsitsi nagu näiteks kiilkirjatahvlid, vaid märgid on savisse vajutatud pitsatitega. Ja neid läks vaja 45 – niipalju on nimelt kettal erinevaid märke.
Juba sada aastat on teadlased vaielnud nii märkide tähenduse, kui ka ketta valmistamise eesmärgi ja päritolu üle. Pole selge isegi see, kas märgid kettal moodustavad kirja, kuigi üldiselt arvatakse nii. Välja on pakutud, et Phaistose ketas on usuline tekst, geomeetriline teoreem, muusikapala või isegi lauamäng!
Igal juhul on selge, et kui rohkem samasuguste märkidega esemeid maapõuest välja ei tule, jääb ketta mõistatus lahendamata. Materjali on nimelt liiga vähe selleks, et kiri dešifreerida.
Kuigi enamik teadlasi arvab, et Phaistose ketas on autentne, on seda ka võltsinguks nimetatud. Ja mitte asjata. USAs elav galeriiomanik ja võltsitud antiikesemete parimaid eksperte dr Jerome Eisenberg ütles kahe aasta eest otse: Phaistose ketas ei tähenda midagi, kuna see on võltsing. Ketta leidja Pernier unistas kuulsusest ja nii ta lõigi tõlkimatu harulduse. Ometi tegi ta mitu viga. Eisenberg juhtis tähelepanu ketta ebatavaliselt puhtalt lõigatud servale. Niisamuti poleks pidanud ketast nii perfektselt põletama. „Minose savitahvlid ei ole põletatud sihiteadlikult, vaid ainult kogemata,“ ütles Eisenberg, „Pernier ei olnud ilmselt sellest teadlik.”
Kui dr Eisenberg palus võimalust uurida Phaistose ketast väljaspool vitriini, keeldusid Kreeka võimud talle seda lubamast. Ketas nimelt olevat liiga õrn liigutamiseks. Niisamuti keeldusid kreeklased kettale tegemast termoluminestsents analüüsi, mida teadlased tavaliselt kasutavad keraamika vanuse määramiseks.
Kiri kivist pitsatitel
Teadlased on kaua aega tõsist vaeva näinud ka kindlalt autentsete ja ülioluliste kirjade dešifreerimisega. Induse, proto-eelami, Kreeta lineaarkiri A ja etruski kiri on tänaseni lahendamata.
Enim on pead murtud Induse orus 26.-20. sajandil eKr kasutatud kirja üle. Leitud tekstid on peamiselt kivist pitsatitel, aga ka keraamikal, vasktahvlitel jm. Ühtekokku alla 4000 teksti, millest pikim koosneb vaid 20 märgist. Mis keelt need inimesed rääkisid, võib vaid oletada. Ja selle teadmise puudumine muudab dešifreerimise veelgi keerulisemaks.
Induse kirja on püüdnud „murda“ näiteks maia kirja mõistatuse lahendaja Vene teadlane, Juri Knorozov, ent tulemusetult. Üks tuntumaid Induse kirja uurijaid on Soome teadlane Asko Parpola, kes kirjutas 1994. aastal: „Näib ülimalt ebatõenäoline, et Induse kiri kunagi täies ulatuses dešifreeritakse, kui just päevavalgele ei tule radikaalselt erinevat allikmaterjali.“
Parpola peab silmas näiteks kahes keeles teksti leidmist, aitas ju ka Egiptuse hieroglüüfid dešifreerida Rosetta kivi avastamine. Viimase kümne aasta jooksul on teadlased Induse kirja üle palju vaielnud ja uurimusi avaldanud, ent dešifreerimiseni pole need viinud.
Umbes 5000 aastat tagasi kirjutasid tänapäeva Iraani aladel elanud inimesed oma igapäevaseid tekste savitahvlikestele. Neid proto-eelami kirjas tekste on leitud kokku 1600 ringis, ent ponnistustele vaatamata pole kirja suudetud dešifreerida. Siiski, me teame sellest rohkem kui Induse kirjast.
Teadlastel on õnnestunud hulk märke lahti muukida. Nimelt on proto-eelami numbrid ja mõni teinegi märk laenatud Mesopotaamiast. Lisaks on osa märke üheselt mõistetavad piltkujutised. Tänu sellele saab üpris tõenäoselt öelda, millest üks või teine tekst üldjoontes kõneleb. Paraku on enamik proto-eelami märke siiski abstraktsed ja nende tähendus seetõttu selgusetu. Niisamuti ei tea me, mis keeles need tekstid on kirja pandud.
Kreeta ja etruski pähklid
Enne kreeklaste invasiooni Kreetale kõneldi saarel keelt, mida kutsutakse minose keeleks ja millest me suurt midagi ei tea. Kiri, mida kasutati 18.-15. sajandil eKr, on tuntud kui Kreeta lineaarkiri A. Ka selle kirja puhul on dešifreeritud numbrid ja üksikud muud märgid, ent kiri tervikuna on endiselt mõistetamatu.
Kuigi selle kirjaga on väga lähedaselt seotud kiri, mida kutsutakse Kreeta lineaarkiri B ja mille inglise õpetlane Michael Ventris dešifreeris 1953. aastal, pole see uurijaid palju edasi aidanud. Nimelt võeti lineaarkiri B kasutusele pärast kreeklaste sissetungi ning erinevalt lineaarkirjast A on see seotud hoopis kreeka keelega.
Kreeka keelega on seotud teinegi mõistatus. Etruskidest, kelle keelt kõneldi Itaalias viimati ligi 1600 aastat tagasi, teame näiteks vähem kui sumeritest. Sest erinevalt sumeritest ei oska me etruskide säilinud tekste lugeda. Etruskid küll võtsid kreeklastelt üle tähestiku, nende keel aga jäi sõltumatuks. Nii sõltumatuks, et teadlased pole tänaseni leidnud keelt, mille abil võiks etruski keelt mõistma õppida. Nii võime vaevata lugeda umbes 15 000 etruskikeelset kirjutist, varaseimad neist 8. sajandist eKr, ent aru saame üksikuist sõnadest.
Mõistmist takistab seegi, et paljud tekstid piirduvad vaid koha- ja inimeste nimede, daatumite ning üksikutel juhtudel selgitustega nagu „isa“, „ema“, „poeg“ või „tütar“. Püüda sel kombel dešifreerida etruski keelt on sama hea, kui üritada eesti keelt õppida ainult hauakive lugedes.
Lootus sureb viimasena. Suudeti ju dešifreerida nii hieroglüüfid kui ka kiilkiri, ehk on õnne ka teiste kirjade puhul. Alati võib ju maapõuest välja tulla mõni uus Rosetta kivi.
PILDIALLKIRJAD:
MÜSTEERIUM: Phaistose ketas on kaetud kummaliste ja arusaamatute märkidega.
VEEL MUUKIMATA: Induse orust on leitud tuhandeid kivipitsateid siiani mõistetamatu kirjaga.
VÄLJATÕSTE: Teadlased on kaua aega tõsist vaeva näinud ka kindlalt autentsete ja ülioluliste kirjade dešifreerimisega
