Henri Griin

Esimese üldlaulupeo 150. ja Johann Voldemar Jannseni 200. sünnipäeva puhul on Eesti kultuurimaastik praegu küllastatud temaatilistest lavastustest (Endla ja Raadi suveteatrites ning ka asjaarmastajate Maarja teatris). Tartu Uues Teatris jõudis publiku ette Alo Põldmäe kammerooper „Emajõe ööbikud“ Rein Veidemanni ja Leelo Tungla libretole.

Helilooja Alo Põldmäe on rahvusliku ärkamisaja ning laulupeo sünniloo tundjate poeg, kes mäletab veel, kuidas Gustav Ernesaks arutas tema ema Aino Undla-Põldmäega võimalikku ooperit esimese laulupeo teemal. See ooper jäi pooleli. Nüüd valminud kammerooper on omal ajal katkenud mõttelõnga jätk uues vormis.

Ooperi süžeeks on laulupeo korraldamiseks vajaliku loa ootamine ja peo ettevalmistused. Muusika on heakõlaline ja meeldivalt vaheldusrikas, valitud helikeel on pigem karge, ei mingit tarbetut hardust ega härdust. Põhilise saatefaktuuri moodustab marimbafon, mõnevõrra oota­matu, aga kõlalises mõttes väga hea leid: kume ja salapärane, tuletas meelde Hasso Krulli metafoori stagnaaegse kirjanduse kui veealuse kohta (ning eks ole me ärkamisajagi teatav õhunappus ja hämarus ses ooperis kohal). 

Avalehele
0 Kommentaari