Koraani keel olnud eeskujuks araabia keele edaspidisele arengule, ehkki samale tasemele jõudmist on peetud võimatuks.
Imetlusväärsest keelest hoolimata on Koraan ­tänapäeva araabiakeelsele lugejale raskesti mõistetav ning eeldab a­ktiivset õppimist. Samas on see moslemite seas ­paljuloetud teos, mida mõned isegi peast oskavad, ning ­Koraani peastlugemine on pidustustel ­oodatud etteaste.
Mahult on Koraan Uue Testamendi suurune.
Juba vanasti tõdeti, et kui mittemoslem tahab Koraaniga tutvuda, ei peaks ta püüdma lugeda seda algusest lõpuni, sest nii võib ettevõtmine varsti pooleli jääda. Põhjus võib olla osalt see, kuidas Koraan on kokku pandud, ja osalt see, et Koraan on mõeldud pigem retsiteerivalt ehk pooleldi lauldes esitamiseks (vrd õigeusu kiriku liturgiaga), mitte niivõrd lugemiseks.
Koraani 114 suurat on raamatuks kokku pandud mehaaniliselt pikkuse järgi: pikemast lühemani. Suurade pealkirjad on pärit algussõnadest ja sisaldavad poeetilisi kujundeid: "Ämblik", "Põrmu pillutajad", "Mantlisse mässitu", "Kulmukortsutus", "Öine tulija", "Mügar", "Väring" jt. Pealkiri ei räägi küll suura sisust suurt midagi.
Teemad, mida Koraanis käsitletakse, on väga mitmesugused. Varasemais nägemustes esineb võimsaid pilte maailmalõpust ja viimsest kohtupäevast, mis veenab inimesi elama õiget ja jumalakartlikku elu. Muhammadi õpetuses nähakse varasemate prohvetite (juutide Aadama, Aabrahami, Moosese, Taaveti, Jeesuse ja Ristija Johannese ning araablaste Salihi ja Shu'aibi jt) töö täiustamist ning seepärast on neist ka Koraanis juttu. Pikad suurad sisaldavad eelkõige religioosseid ettekirjutusi, õpetusi ning palveid, aga ka õpetuslikke lugusid Muhammadi elust ja sellest, kuidas ta lahendas keerukaid olukordi.

Moslemite arvates annab Koraan inimestele kogu eluks ja tegevuseks õpetuse, mida tuleb vastuvaidlematult täita.
See, et Koraani keel on nii kõrgelt hinnatud ja tekst nii mitmeti mõistetav, on põhjus, et õigeuskliku moslemi arvates saab Koraan olla vaid araabiakeelne ning seda ei saa tõlkida ühtegi teise keelde. Sellepärast ei tohiks tõlget nimetada näiteks eesti- või soomekeelseks Koraaniks, vaid Koraani eesti- või soomekeelseks seletuseks (tafsir); nii on ka Udami tõlke tiitellehel kirjas sõnad "Koraani tähendused". Mitmeti tõlgendatavus paistab eriti hästi silma, kui vaadata Koraani seletusi eri keeltes: need on niivõrd erinevad nii stiililt kui ka sõnavaralt. Vaidlus selle üle, milline tõlge on parim, on mõttetu, sest eri tõlked vaid täiendavad üksteist ning kajastavad seega algteksti mitmekülgsust.
Lõpuks ettepanek: ka Eesti vajab Lähis-Ida instituuti.