07.03.2008, 00:00
“Koraani tähendused” Eesti lugejale
Araablased peavad Koraani tõlkimatuks, seepärast ei saa tõlge olla eestikeelne Koraan, vaid kõigest Koraani “tähendused” või “seletused”, selgitab semitoloog Tapani Harviainen.
Koraani araabiakeelne nimi al-qur’?n tähendab lugemist ja lugemikku;
sedasama tähendab ka Piibli heebreakeelne nimi ha-miqr?’. Muhammadi
(u 570–632) ja islamiusuliste meelest oli araabiakeelne Koraan
olemas juba aegade algusest saati taevas Jumala juures. Kirjalikul, maisel
kujul sisaldab see Muhammadi saadud ilmutusi, mille edastas peaingel Gabriel,
ja nende mõjul peetud kõnesid. Seega oli Muhammad vaid
sõnumi vahendaja, mitte looja. Muhammad ei kirjutanud midagi üles,
teda on peetud isegi kirjaoskamatuks. Muhammadi järgijad õppisid
tema kuulutused pähe, need koguti kokku alles pärast tema surma.
Koraani keel olnud eeskujuks araabia keele edaspidisele arengule, ehkki
samale tasemele jõudmist on peetud võimatuks.
Imetlusväärsest keelest hoolimata on Koraan
tänapäeva araabiakeelsele lugejale raskesti mõistetav
ning eeldab aktiivset õppimist. Samas on see moslemite seas
paljuloetud teos, mida mõned isegi peast oskavad, ning Koraani
peastlugemine on pidustustel oodatud etteaste.
Mahult on Koraan
Uue Testamendi suurune.
Juba vanasti tõdeti, et kui
mittemoslem tahab Koraaniga tutvuda, ei peaks ta püüdma lugeda seda
algusest lõpuni, sest nii võib ettevõtmine varsti pooleli
jääda. Põhjus võib olla osalt see, kuidas Koraan on
kokku pandud, ja osalt see, et Koraan on mõeldud pigem retsiteerivalt
ehk pooleldi lauldes esitamiseks (vrd õigeusu kiriku liturgiaga), mitte
niivõrd lugemiseks.
Koraani 114 suurat on raamatuks kokku
pandud mehaaniliselt pikkuse järgi: pikemast lühemani. Suurade
pealkirjad on pärit algussõnadest ja sisaldavad poeetilisi
kujundeid: “Ämblik”, “Põrmu pillutajad”,
“Mantlisse mässitu”, “Kulmukortsutus”,
“Öine tulija”, “Mügar”,
“Väring” jt. Pealkiri ei räägi küll suura
sisust suurt midagi.
Teemad, mida Koraanis käsitletakse, on
väga mitmesugused. Varasemais nägemustes esineb võimsaid pilte
maailmalõpust ja viimsest kohtupäevast, mis veenab inimesi elama
õiget ja jumalakartlikku elu. Muhammadi õpetuses nähakse
varasemate prohvetite (juutide Aadama, Aabrahami, Moosese, Taaveti, Jeesuse ja
Ristija Johannese ning araablaste Salihi ja Shu’aibi jt) töö
täiustamist ning seepärast on neist ka Koraanis juttu. Pikad suurad
sisaldavad eelkõige religioosseid ettekirjutusi, õpetusi ning
palveid, aga ka õpetuslikke lugusid Muhammadi elust ja sellest, kuidas
ta lahendas keerukaid olukordi.
Moslemite arvates annab Koraan
inimestele kogu eluks ja tegevuseks õpetuse, mida tuleb
vastuvaidlematult täita.
See, et Koraani keel on nii
kõrgelt hinnatud ja tekst nii mitmeti mõistetav, on
põhjus, et õigeuskliku moslemi arvates saab Koraan olla vaid
araabiakeelne ning seda ei saa tõlkida ühtegi teise keelde.
Sellepärast ei tohiks tõlget nimetada näiteks eesti-
või soomekeelseks Koraaniks, vaid Koraani eesti- või
soomekeelseks seletuseks (tafsir); nii on ka Udami tõlke tiitellehel
kirjas sõnad “Koraani tähendused”. Mitmeti
tõlgendatavus paistab eriti hästi silma, kui vaadata Koraani
seletusi eri keeltes: need on niivõrd erinevad nii stiililt kui ka
sõnavaralt.