Filmi tänapäevaseks restaureerimise juures oli samuti Sven Grünberg - ta vuntsis üles kogu muusikaosa, samuti parandas tekste ja taustu. "Kuna mul olid alles salvestuste originaalid, sai heli oluliselt parem. See on teatud mõttes enamgi kui remaster," ütleb helilooja.

Kui filmi heliriba on nüüd tänapäevasemaks parandatud - kas ei võiks plaani võtta ka remasterdatud soundtrack'i välja andmise? 

Olen mõelnud, et DVD-versioonis võiks olla boonusena kaasas vähemalt "Ballist" ja "Nimetust" (võib olla ka "Algusest" ja "Laviinist"?) oma video, mille võiks just DVD tarbeks kokku monteerida. See mõte tekkis siis, kui nägin YouTube'is pagan teab kelle tehtud abituid videoid "Ballist" ja teistest lugudest. Miks ei võiks seda teha nüüd ka kvaliteetselt. 

""Hukkunud Alpinisti" Hotell" telliti esiotsa Arvo Pärdilt, kuidas see tööots teieni jõudis?

Ühel kenal hommikul helistas mulle Pärt ja küsis, kas ma oleksin nõus teda "Alpinisti" tarbeks elektroonikaga aitama.

Muidugi olin nõus, kuid kuna tal oli nõukogude impeeriumist emigreerumistaotlus sisse antud ja ta ­ootas ärasõitu - mille aja määras KGB, mitte inimene ise!! -, siis lõpuks ta loobus üldse projektist ja kogu muusikategemine jäi lõpuks minu kanda.

Kuidas see muusika omal ajal vastu võeti?

Selle filmiga on tegelikult seotud väga mitmeid erilisi sündmusi. Kõigepealt ei saanud kohalik kunstinõukogu aru, mis muusikareas üldse toimub. Kaaluti koguni muusika välja vahetada ja täiesti uus "korralik" tellida. Kuid kuna kõik tähtajad olid ületatud, tuli sellega siiski Moskvasse minna, kus omakorda öeldi, et muidu on film hea, kuid... et Pink Floyd tuleb helirea pealt ära koristada. Stuudio juht olevat seepeale vaikselt öelnud, et meil üks poiss tegi selle muusika, mispeale olevat rusikaga raksatatud, et mis te õige mõtlete, et me pole siin Pink Floydi kuulnud või!!

Muide, "Alpinist" oli esimene masstiraažis pildikandja kogu nõukogude impeeriumis. VHS-karbil seisis number 1. 

Esimesel aastal oli maksnud kinokülastajaid kusagil paarkümmend miljonit inimest. (Võrdluseks: meie kinodes kõige vaadatumal filmil "Nimed marmortahvlil" sama aja vältel 160 000, seega 100 korda vähem!!!)

Itaalias, filmifestivalil, sai see film ka parima muusika preemia, kuid mulle pole sellest ametlikult siiani teatatud. Seda auhinda on Moskvas oma käes hoidnud tuntud filmikriitik Õie Orav ja olen sellest ka kusagilt lugenud.

Huvitav on ehk ka see, et filmi ühe stsenaristi, Arkadi Strugatski kodus esilinastuspidu pidades kiitis too, et "Stalker", mille stsenarist ta ka oli, on "Alpinisti" kõrval ikka täielik rämps. Ja kui ma ütlesin talle, et "Stalker" on juba täna - film oli siis kaks nädalat tagasi esilinastunud - maailmaklassika, oli ta küll väga üllatunud, et ise tegite seal Eestis sellise filmi ja nüüd... Ütlesin, et üritan vähemalt pisutki objektiivne olla.

Süntesaatori Synthy 100, millega tegin suure osa "Alpinistist" ja hiljem oma albumist "Hingus", kasutusminut maksis tookord terve keskmise kuupalga ja oli kallimgi kui N impeeriumi parim sümfooniaorkester. Kui ma selle pilliga "Alpinisti" salvestasin, ootas ukse taga närviline Eduard Artemjev, et pärast mind teha muusikat Tarkovski "Stalkerile".