"Star 80" toetub tõsielusündmustele. Kanada, 1977. Paul Snider (Eric Roberts) on ambitsioonikas mees, kelle suurepärased ideed kukuvad pidevalt läbi, muuhulgas tingituna mehe kaunis halvast iseloomust. Snider märkab ühe päeval imekaunist, tol hetkel veel alaealist Dorothy Strattenit (Mariel ­Hemingway). Mees, kes on elus mõndagi kogenud, tunneb Dorothys ära oma ainsa võimaluse dolce vita manu. Ta võtab ohjad enda kätte, laseb noorest pruudist pilte teha, saadab need naaberriiki ning õige pea muutub ka toimumiskoht.

Los Angeles, 1979. ­Kahekümneaastasest Dorothyst on saanud ajakirja Playboy "Miss August 1979". Hugh Hefner isiklikult on ta oma tiiva alla võtnud, režissöörid, nende hulgas ka sümpaatne Aram ­Nicholas (­Roger Rees), tunnevad noore naise vastu nii professionaalset kui isiklikumat laadi huvi. Ainus, kes kuulsusesärast kõrvale kipub jääma, on Dorothy kunagine "looja", nüüdne abikaasa Paul Snider. Seda aga Snideri-taoline mees välja kannatada ei suuda - kui tema Dorothyt endale ei saa, siis ei tohi teda saada ka keegi teine, ning selles otsuses on Paul vääramatu...

Kui peaksin valima ainult ühe põhjuse, miks seda filmi vaadata, siis on selleks kahtlemata Eric Robertsi näitlejatöö. "Star 80" räägib küll formaalselt ühe Playboy modelli õnnetust elukäigust, kuid loo peategelane on ikkagi Robertsi kehastatud Snider. Eric Roberts mängib elusaks mehe, kes sai nuusutada seda elu, mida alati igatses, ning mis hoolimata tema ponnistustest käest libises...

Robertsi Paul Snider on korraga nii hirmutav kui hale - igal juhul meeldejääv, ja jääb vaid üle kahetseda, et Ericu karjäär ei võtnud omal ajal üles sääraseid tuure nagu hiljem tema õe Julia oma.

Filmi valmides oli publiku ja pressi reaktsioon Fosse viimasele ekraanitööle vastuoluline. Ülistavad arvustused segunesid üdini mahategevatega, Hugh Hefner andis filmiloojad kohtusse, kuna talle ei meeldinud see, kuidas teda kujutati, ning Aram Nicholasi prototüüp Peter ­Bogdanovich kirjutas toimunust aasta hiljem omapoolse versiooni. Tõenäoliselt läksid paljudel arvustajatel segi mõned fundamentaalsed tõed - ebameeldiv lugu ei tähenda veel halba filmi. Nimelt ei ole siin filmis selge, kes keda tegelikult ära kasutas. Pigem jääb õhku küsimus sellest, kui kaua me kellelegi teisele võlgu olla saame või kui kaugele me võlgade sissenõudmises läheme. "Star 80" räägib ühest küljest mehest, kes ei suutnud hüpata üle oma varju ega tahtnud leppida ka reaalsusega. Samas räägib see ka tüdrukust, kes ühest küljest lasi ennast voolida igal mehel, kes kujutas endast tema jaoks mingit autoriteeti, ning kes siis pärast oma panuse andmist kõrvale heideti.

Bob Fosse oli suurepärane režissöör, keda tunnustatakse tegelikult rohkem innovaatilise koreograafina. Jääb üle vaid loota, et mõni teine kord on võimalik suurel ekraanil näha ka tema teisi filme, olgu nendeks siis poolautobiograafiline "Kõik džässi nimel" (1974) või koomik Lenny Bruce'ist rääkiv "Lenny" (1979).