Kuidas saab keelpillikvartett olla nii tolmuvaba ja uudne ja samas ka kättesaadav hoopis muu muusika publikule, samas mitte minnes kaasa labasuse või klassikalist muusikat millekski pehmemaks muutva, crossover’iks kutsutava ja tihti kahtlase nähtusega?


Ameeriklaste uusim album esitleb aserbaidžaani, türgi, kasahhi, etioopia, palestiina, liibanoni, serbia, egiptuse, iraagi ja iraani muusikat; on terviklik vaatamata lugude erinevusele; emotsioonid on ülimast rahust rõõmu ja hüsteeriani, mängitakse oma klassikalise pillikomplekti kõrval ka rahvapille ja kasutatakse elektroonikat.

2009. aasta parim plaat seni.
9