VABASTAV RAAMAT: Janel on anne raskustest kirjutada nii, et kaasatundmise asemel pigem muigad. Foto: Rauno Volmar

Kui Jane Paberit suri, olin ma Jeruusalemmas. Teadsin, et Jane liigub Šveitsi poole, kuid ikkagi oli seda keeruline aduda. Eelkõige seepärast, et olin Jane juures kodus külas käinud ja avastanud, kui äge ja vinge inimene ta on! Just selline maa sool, kes viib edasi Eesti väikeste maakohtade elu, innustab ja hoiab koos kogukonda. Lisaks on ta andnud elu neljale lapsele. Oli keeruline leppida, et selle võimsa ja hea huumorimeelega naise elu lõpeb kohe, et ta teebki ära selle, mida lubas.

Sama päeva õhtul oli meil juturing, mida vedas Jaani kiriku õpetaja Arne Hiob. Tahtsin teada, kuidas näevad Jane tegu kirikuõpetaja ja teised meie suurest grupist. Ehk – kuidas suhtub kirik abistatud enesetappu? Hiob on ääretult mõnusa jutuga mees, üdini humanist, kuid ta tegi kohe selgeks: kiriku esindajana ei saa ta sellist asja tolereerida, kuid isiklikult püüab ta siiski Jane Paberiti valikut mõista.

« Avalehele 17 Kommentaari
Loe veel: