Kuidas neonatsist sai tubli juut

Viimaste päevade olulisemate teemade hulka on tõusnud lood sellest, kuidas piletita trammijänes Tallinnas temast mööduvat rabi sõimas ja kuidas noor­e­krelane Ruuben Kaalep intervjuus ütles, et „Hitler oli Teise maailmasõja kontekstis pigem hea väejuht“. Tänases õhustikus toob esimene kohe kaasa antisemiidi, teine aga natsi tiitli. Selliste ütlemistega tasub olla ettevaatlik, sest kunagi ei või teada, millist verd ütleja enda soontes tegelikult voolab.

Nimelt jutustab hea Iisraeli tundja Margit Prantsus oma äsja ilmunud raamatus „Juudi jutud“ (Petrone Print) ühe tõestisündinud loo. Lugu ise on järgmine:

Pawel Bromson oli noor poola poiss, kellest 1990ndate alguses sai neonats. Koos sõpradega sõitis ta Auschwitzi, kus ta endises natside koonduslaagris koos sõpradega vandaalitses. Nagu ta hiljem ütles, ei olnud ta mitte ainult juutide, vaid üldse kõige ja kõigi vastu meelestatud. Igatahes karjus ta koos sõpradega koonduslaagri muuseumi töötajatele, et genotsiid oli liiga väike ja oleks pidanud olema veel suurem. Kui siis Pawel endale naise võttis, sai ta pulmapäeval ämmalt vapustava teate – tuli välja, et ta naine on juuditar!