VÕRUKEELSEIL NETIAVARUSTEL: Kui eestikeelne matemaatika juba viimse komakohani selge, võib seda teaduste teadust vahelduseks omandada ka võru keele põhiselt.

"Uusi võrukeelseid sõnu mõeldakse välja täpselt samamoodi nagu näiteks uusi eesti ja soome keele sõnu," ütleb Faster. Kõige harilikumad viisid on tema sõnul sõnade liitmine ja tuletamine, aga kui midagi head pähe ei tule, siis võib sõnu ka laenata.
Spetsialisti sõnul mõtlevad neid välja ennekõike keele igapäevased kasutajad. Tuntuim sõna, mille autor pole teada ning mis ei saa olla vanem kui nähtus ise, on pudsunudsija - "tolmuimeja". Seda sõna nimetavad koolilapsed oma võru keele lemmiksõnaks juba aastaid.

Ilmselt Võru sõjaväeasutustest on üle Võrumaa käibele läinud õhukese madratsi nimetus lebo ja logelemise või puhkuse tähenduses lebotama (mõlemad on küll arvatavasti soome laenud). Üks viimaseid uusi kuuldud võru keele sõnu on relaka ehk ketaslõikuri kohta öeldud tsirr.
Fasteri väitel aitavad sõnaloomisele kaasa ka ilukirjandus ning ajakirjandus. Näiteks võrulaste Uma Lehe jaoks on tulnud uusi sõnu välja mõelda.
"Võru Instituudist küsitakse igal aastal järjest enam keelenõu või soovitakse pikemaid tekste või koguni kodulehekülgi võru keelde tõlkida. Oma võrukeelne kodulehekülg on olemas Pintmann Grupil ja mitmed Wõro Kommertsi pressiteated on tõlgitud võru keelde. Nende firmade jaoks on loodud palju uut sõnavara, mis puudutab terviseteenuseid, iluhooldust ja toitlustamist. Mõned väljamõeldud või uuesti üles otsitud vanad sõnad on saanud laialt tuntuks, näiteks Varstu kooliteatritrupi nimi Kõgõkogo ‘universum' või telesaadete pealkirjad Mõtõlus ‘mõtiskelu vms' ja Elolinõ ‘olend, organism' ja teised."
Iga keel peab uusi sõnu välja mõtlema oma loogikast lähtudes. Võru keele loogika pole identne eesti keele omaga.
"Näiteks: eesti keeles on olemas sõna koht ja selle tuletised, võru keeles on samatähenduslik sõna kotus või paik," selgitab Faster. "Võru keele loogikast lähtudes peaks võru keelde tuletisi tegema vaid neid sõnu kasutades: kotusõpääline või paigapääline ja kotusõnimi, mitte kohalik ja kohanimi."

Saar selgitab, et on olemas mingid tajutavad, kuid kirjutamata konventsioonid, kuidas võru keel peab kõlama. "Uute sõnade keelde toojad järgivad neid alateadlikult. Näiteks ts- sõna alguses tundub võrukesele vahva. Eesti-võru sõnaraamatu koostajad üritavad teadlikult kinni pidada ka vähem tajutavatest analoogiatest: kui eesti üks: ühe on võru keele üts: üte ja ühismaa on sajandeid olnud ütine maa, siis sobib ka Ameerika Ühendriikide kohta võru keeles kirjutada Ameeriga Ütisriigiq."
Ilmselt kõige populaarsem võrukeelne uudiskeelend on üsäpuutri sülearvuti kohta.
Fasteri arvates on see osutunud eestlaste hulgas populaarseks naljaks ilmselt eesti keeles tekkivate konnotatsioonide tõttu. "Tegelikult on siin taustal harilikud sõnad: süli on võru keeles üsk, arvuti on puutri ehk siis kokku tuleb sülearvuti. Lats võedas üskä tähendab võru keeles laps võetakse sülle."
Fasteri andmeil on mitmelt poolt välja käidud uute võrukeelsete sõnade väljamõtlemise konkursi idee, kuid selle peale pole veel põhjalikumalt mõelda jõutud. Esmajoones vajavad häid võrukeelseid vasteid mitmed abstraktsed mõisted.
Faster: "Uusi sõnu loovad juurde ka need, kellel on vaja oma erialast rääkida võru keeles. Kõrgemat pilotaaži selles suhtes on näidanud näiteks Kaika suveülikoolides Madis Kõiv, kõneldes filosoofiast, Enn Kasak filosoofiast ja astronoomiast, Rein Rootamm füüsikast, Valdis Laan matemaatikast või arvutiasjadest, Tea Avarmaa keemiast, Jüvä Sullõv keeleteadusest, Kauksi Ülle kirjandusest, Marju Kõivupuu rahvaluulest, Pulga Jaan veterinaariast ja muusikast, Urmas Kalla bioloogiast rääkides jne."

Võru keele puhul on üsna tähtis roll ka vanade käibelt kadunud sõnade ümbermõtestamisel. Sõnade ümbermõtestamist harrastas näiteks ka Bernard Kangro oma esimestes luulekogudes.
Evar Saar: "Kui keele tervis on halb, see tähendab, keel on väheprestiižne, lähevad selle kasutajad igal võimalusel laenamise teed, selle asemel et proovida värskelt tundma õpitud mõistet oma sõnadega väljendada."
Faster lisab: "Eesti kõige kuulsamaks sõnade väljamõtlejaks võiks pidada Johannes Aavikut. Sugugi mitte kõik tema välja mõeldud sõnad ei ole läinud käibesse ja tema keeleideed üldse ärritasid omal ajal paljusid. Samasugune viha lööb aeg-ajalt välja ka praeguse aja inimestes, kes kuulevad, et võru keelt arendatakse ja sealhulgas mõeldakse välja uusi sõnu."

Valik võru uudis­keelendeid
higimulk või nahaoosõkõnõ - ­nahapoor
hähäkuu - mesinädalad
jundipisiläseq - mügarbakterid
kiltpilt - mosaiik
kipõkütsäi - mikrolaineahi
lukskambri - sviit
lühküsilm - mikroskoop
manoqpannus - manus, attachment
meelüs - meene
mesikürvits - melon
napsikapikõnõ - minibaar
pildipilja - dataprojektor
segäjüvä - müsli
söögi majast vällätelmine - catering
tahtakõrs - makaron
teedüstü - fail
tervüsekõbistaminõ - terviseteenused
tervüseviga - puue
võlssvõti või võlssraud - muukraud
(allikad: Mariko Faster ja Evar Saar)