1960ndate lõpul hakkas Kolhoosi Ehitus Kontor rajama Pärnu linna piirile hiiglaslikku toomis- ja elamukompleksi. Arhitektid Jüri Jaama ja Andres Ringo  kavandasid selle tarbeks haldushoone, Ringo veel ka metalli- ning puidutsehhid,  Toomas Rein kortermajad ning lasteaia, Ell Väärtnõu elamud. Pooleli jäid suurejoonelise spordikompleksi ning kõrghoone püstitamine. Asum mõjub tõelise utoopiasaarekesena, kus oleks võimalik inimestel nii töötada, õppida ning magada. Idealistlikku päikeselisust muudab kujundlikuks ka ehitiste valge värv ning korralik haljastus. Kui Tallinnas omandasid mikrorajoonid kiirelt venestamispumba maine, siis siinne tipparhitektide suur, kuid kompaktne linnak leidis pigem heakskiitu. Stiililiselt on näha seda, kuidas 1960.-70. aastate modernismi vahetab välja lobiseva arhitektuurikeelega postmodernism. Kui Jaama-Ringo loodud keskus (1969, juurdeehitus 1973) tsiteerib rahulikult funktsionalismi paremaid palu, siis Sirje Runge disainitud mänguväljak (1978) mõjub eri tasapindade ning sõrestikega suisa peadpööritavalt ja ohtlikult.

Üks vahvamaid objekte kogu linnakus on Toomas Reinu loodud “paarismaja” (1972), mis koosneb kahest rohkem kui paarsada meetrit pikast hoonest, mille keskele oli esialgu plaanis ehitada 16-korruseline tornmaja. Valendavaid seinu elavdavad popilikult kirkad oranžikaskollased ning tumesinised puitdetailid ning trepikojad. Nõukogude aja masselamuehitise taustal on väga tore arhitekti mõte, anda igale perele võimalus nautida rõdul või terrassaias värsket õhku ning päikest ning harrastada aednikuks olemist. Sarnast tervislikku eluviisi propageerisid 1920ndatel ehituskunsti kaudu jõuliselt  bauhauslased ning Le Corbusier. Vene konstruktivistide kommunaalmajadelt (Moissei Ginzburgi Narkomfim jt) on Toomas Rein laenanud sisetänava, kuhu avanevad esimese korruse korterite uksed ning trepikojad. Visuaalset efektsust toob juurde Villu Järmut ning Taevo Gans tehtud infograafika.

Täna on Toomas Reinu Kuldse Kodu majasid kurb vaadata. Tundub, et kui muinsuskaitse ning Pärnu linnavalitsus ei suuda majaelanikele päitseid pähe panna, solgitakse kompleks täielikult ära. Esialgu ei ole elanikud veel piisavalt rikkad, et 1970ndad arhitektuursest mälust lõplikult minema pühkida.