Kulka lemmikud 2007
Arhitektuur
Suure arhitektuuripreemia sai Vello
Asi, (pildil) üks vana kooli härrasmeestest ning sisearhitektuuri
maskottidest. Mees, kes kavandanud kuumadel kuuekümnendatel näiteks
Kirjanike maja, koos Väino Tammega Vanemuise teatri, Tuljaku kohviku,
ERKI, Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone, baar Karoliina, kohvik
Tallinna interjööre. Seitsmekümnendatel lõi kaasa muide ka Viru hotelli
ja Pirita Purjespordikeskuse tegemisel. Kõikjal pole mitte ainuüksi
aidanud lahendada ruumide toimimist, vaid joonistanud ka mööblit.
Aastal 2007 tegi arhitektuurimuuseum lõpuks ka vanameistri näituse,
seda enam, et suurt midagi tema kavandatust enam alles pole.
Õnneks jagab Asi ise veel tänagi oma teadmisi kunstiakadeemia üliõpilastele.
Premeeritud
said tänuväärsel kombel ka kaks möödunud aasta tugevamat ehituskunsti
taiest. Eklektiline ning kohalikust traditsioonist tõukuv sünagoog
(arhitektid Lembit-Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel, sisekujundus Liis
Lindvere ja Raili Paling) on kahtlemata palju etem kui taasiseseisvunud
aja viltuste tornidega kristluse kantsid. Ja arhitekt Kalle Vellevoo
(kaasa töötasid arhitekt Margus Tamm, maastikuarhitekt Vaike Parker,
sisearhitekt Tiiu Truus, konstruktor Ahti Lääne) snobistlik totaalne
pansionaat-elamu Pärnus pole kehvem ei Oscar Niemayeri Brasílias ega
Valencia teaduspargis nähtavast futu-fungist.
Karin Paulus
Helikunst
"Väljapaistva
pikaajalise loomingulise tegevuse eest" (ja seoses 75. sünnipäevaga,
nagu nõukogude ajal oleks lisatud) premeeriti Jaan Räätsa . Aga Rääts
väärib aastapreemiat ka ilma sünnipäevata, ta annab kullaprooviga
toodangut siiani (näiteks üks mu lemmikteoseid "Kontsert flöödile,
kitarrile ja orkestrile" aastast 2000), sünteesides originaalselt
neoklassitsismi ja minimalismi. Peale selle - juba 1979. aastast
korraldatavate "Eesti muusika päevade" algatajaid on ta ka.
Kujutav ja rakenduskunst
Professor
Jaan Toomik sai kulka aastapreemia juba teist korda (1998 pälvis Toomik
selle Tallinna Linnagalerii isiknäituse ning Sarajevos ja New Yorgis
rahvusvahelist tähelepanu saavutanud esinemiste eest). Nüüd tõi preemia
suur isiknäitus Kumus koos pedagoogilise tegevusega kunstiakadeemias ja
"esinemisega rahvusvahelisel areenil". Mida see viimane põhjendus ka ei
tähendaks (tahaks ju teada, mida ja kus täpsemalt) või keda ka kohutaks
Toomiku viimaste aastate looming, mis juba liiga irriteerivalt
balansseerib eetilise/mitteeetilise piiril - tuleb tunnistada kunstniku
videote ja maalide tohutut meditatiivset sugestiivsust, poeetiliselt
visuaalse kujundi loomise oskust otse karmist elust enesest pärit
tüüpide põhjal. Eesti kunstis on see midagi unikaalset. Jõhker, aga
ilus.
Sihtkapitali preemiad esindavad seekord Saalomoni kohut:
kaks preemiat konservatiividele, kaks moodsatele nähtustele. Peatun
viimastel: Vano Allsalu ja Sally Stuudio loodud veebikeskkond
kunstikeskus.ee on igati tänuväärne nüüdisaegne
kommunikatsioonisüsteem, Non Grata seltskonna järjest laiema
geograafilise areaaliga egotripid on aga muutumas eesti angažeeritud
kunstipoliitika lahutamatuks osaks. Non Grata on loonud nüüd
pretsedendi.
Harry Liivrand
Kirjandus
Eesti
Kultuurkapitali aastapreemia kirjaduse alal sai kogumik "O Dorpat, urbs
addictissima musis ... Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet", koostanud
Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll; Eesti Keele Sihtasutuse
kirjastamisel; 475 lk. (Pealkiri tähendab "Oo Tartu, muusadele püh
endatud linn", see on pärit üli&oti
lde;pilase Ludolph Joachim Busse 1638.aasta teelesaatmisluuletusest.)
Tartu
ülikooli 375. aasta juubelipidustusteks ilmunud teos sisaldab 68
luuletust orginaalkeeles (vanakreeka, ladina, heebrea, saksa, läti ja
rootsi) filoloogilise tõlkega eesti keelde. Teoses on esindatud kümme
luuletusliiki: näiteks õnnitlused mitmesugusteks akadeemilisteks
puhkudeks, pühendused, pulma- ja leinaluuletused, õnnitlused
reisilemineku ja naasmise puhul ning sünnipäeva puhul. Luuletused on
väga õpetatud, rohkelt leidub allusioone antiikluulele, anagramme jm
vormimänge.
"Väljaanne on täiesti unikaalne, midagi sellist ei ole
varem tehtud ja ei ole kindel, et tulevikus tehakse, sest see eeldab
(pehmelt öeldes) väga laiapõhjalist humanitaarset ettevalmistust ja
üleinimlikku kannatlikkust" (Marju Lepajõe, Vikerkaar 2007 nr 6).
Kirjanduse sihtkapitali auhinnad antakse välja 14. märtsil.
Kalev Kesküla
Audiovisuaalne kunst
Kuuldavasti
ei ole kultuuriministeerium eesotsas Laine Jänesega veel lubatud
vastuvõttu Veneziast võidu toonud filmitiimile korraldanud, sestap saab
"Sügisballi" loominguline kollektiiv - režissöör Veiko Õunpuu,
operaator Mart Taniel, helilooja Ülo Krigul ja produtsent Katrin Kissa
- selle Kultuurkapitali aastapreemia eest kenasti ise peo korraldada.
Sihtkapitali
preemiate puhul (teiste hulgas Õie Orav, Marko Raat, Sulev Keedus, Mait
Laas ja Reet Grosberg) tasub eraldi esile tõstmist filmikassett "Must
lagi" viis kokku eesti joonisfilmi tänased tipud ja eesti luule
klassika. Kuidagi on sihtkapitalil kahe silma vahele jäänud, et see
ilmus lõpuks kauni raamatu kujul, kus iga film-luuletust saadavad Jan
Kausi tekstid, mis iseloomustavad seda teinud režissööride loomelaadi
ja samuti neid eesti kirjanikke, kelle luuletuste alusel filmid tehtud.
Kahju, et audiovisuaalne sihtkapital ei läbenud avada ust kirjanaabri
aeda, kellega koos ju tervikhoone valmis sai, ning määras preemia vaid
filmide autoritele-lavastajatele.
Heameel on näha
preemiasaajate hulgas ka Eesti filmi halli kardinali ehk "parimat
taustajõudu" Elo Seliranda (režissööri assistent "Taarka", "Georgi",
"Kuldrannakese" jpt juures, põhikohaga ETVs režissöör). See noor naine
teeb, kui uskuda kas või peagi valmiva "Taarka" lavastajaid Hardi
Volmerit ja Ain Mäeotsa, režissööri eest võtteplatsil enam kui pool
tööd ära.
Armin Kõomäele preemia andmine "isikliku panuse eest Eesti
filmikunsti" on pretsedent. Metseenluse ärgitamise mõttes
tähelepanuväärne samm. Sellegipoolest tundub, et siit vaid üks sammuke
edasi on järgmise aasta kulka preemia määramine Armin Karule, kes
toetas samuti miljoniga vabariigi juubeliks valmivat
"Detsembrikuumuse"-nimelist mässufilmi.