Ma ei saanud mitte midagi aru oma “Armeenia raamatu” kujundaja Jaan Tammsaare jutust. Jaan rääkis läinud talvel, et terve hulk kunsti- ja äriinimesi läheb Armeeniasse ja et võta oma raamat kaasa ja müüd seal mõnisada tükki maha. Ma pold sest reisist miskit kuulnud.

Siis juhuslikult lehest ja netist lugesin, et lähvad jah, kõik lähvad, RAM ja Villu Tamme ja Anne Veski, ja siis ütles naaber, Pehki Jaan, et minnakse ja kas sa lähed ka. Aga ikka ei jõudnud mulle kohale, mis värk on.

Ja mis teha, ka pärast viit päevakest mägise kuurortlinna Tsaghkadzori kirjanike puhkekodus ei kliki mulle päris hästi ära, et mis ja miks. 300 eesti kulturnikut Armeeniamaal ilma riikliku rehnutita? How come? Mu puuduliku arusaamise põhjus võib olla muu hulgas ka see, et tütar Sissi luges õhtuti mulle unejutuks “Karupoeg Puhhi”, kus karu arutleb, kas see on ikka see või hoopis too.

Avalehele
2 Kommentaari
Loe veel: