Kultuuripreemia nominendid
Areen palub valida premeeritav järgmiste kandidaatide seast:
MAI LEVIN Eesti kunstiteaduses on möödunud aasta olnud Mai Levini hiilgeaasta. Ta koostas KUMUs kõigi aegade laiaulatuslikuma vendade Paul ja Kristjan Raua ülevaatenäituse, tuues välja seni varjus olnud loomingulisi aspekte, ning avaldas Raudade põhjaliku suurmonograafia/kataloogi. Kadrioru lossi näitusele Vene valitsejatest koostas Levin (koos Aleksandra Murrega) akadeemiliselt eeskujuliku kataloogi, avaldades seal ka teema esimese käsitluse. Eduard Wiiralti tormi ja tungiaastatest koostatud näitus ja kataloog aga avardavad portreed seni suureks vaikijaks peetud kunstniku inimlikust poolest. Et kataloogi esimene tiraaž kiiresti läbi müüdi, on Eestis pretsedenditu. | |
KARIN HALLAS-MURULA Kodanikujulguse musternäide sel aastal. Vaevalt oleks ilma arhitektuurimuuseumi direktori sirgeselgse hoiaku ja avalikkusele suunatud esinemiste lõpetatud Eesti postmodernismi ühe tippteose, Sakala keskuse barbaarset lammutusprotsessi ega juhitud tähelepanu kultuuriministri kameeleonlikule käitumisele. | |
MARIKA VALK ja SIRJE HELME 2006 aasta kunstielu kuulsaim paarisrakend. Ühe juhtimiskogemused ühendatuna teise erialaste sidemetega kindlustasid selle, et KUMU läks avamishetkest alates hoogsalt tööle ning saavutas Eesti oludes enneolematu külastuspopulaarsuse - üle 300 000 inimese! Oskasid PR-vankri ette rakendada isegi Inglise kuninganna visiidi - paremat reklaami ei oska majale tahtagi! | |
 | VAIKO EPLIK Vaiko Eplik ja Eliidi heliplaat "1" on Areeni popmuusika kriitikute poolt juba tunnistatud aasta 2006 parimaks albumiks. Kodus valmistatud retrolik, aga ka futuristlik ja kosmiline ning eriliselt helge popmuusika. Epliku lahtisele peale ja ülevoolavale andekusele osutasid veel kümned ja kümned tema juhitud Eliidi kontserdid, mis ei sarnanenud eales eelmise või järgmise kontserdiga. |
JAAN PEHK Jaan Pehki lüheldaste luuletuste, "telegrammstiilis värsside" seltsis on vist võimatu mitte tunda sooja kõhtusügavat muhedust. Tema lakoonilised pilkeread said aastal 2006 kogumikuks "Tuigu kui tuled". Koos muusikuga Tursk andis Pehk välja Kesk-Eestist pajatava naiiv-elektro albumi "Telegramm" (Areeni Aasta Album nr. 2!), samuti tootis jätkuvalt miniatuurseid megahitte Orelipoisi ja Pisioreline ning osales tervet aastat kaunistanud Eliidi kontsertegevuses. | |
TÕNIS KAHU Tõnis Kahu valis Eesti popmuusika varasalvedest välja 40 isiklikult kõige paremini istuvat lugu. Läks sügavale iga muusikapala sisse ja tuli sealt välja lugude disaini, konflikte, harmooniaid, mootoreid ja närvisüsteeme vaatleva esseega. Neist sai raamat "Viis + sõnad. 40 parimat Eesti poplugu, isiklikult". Säärase pühendumusega pole kohalikku popmuusikasse enne keegi suhtunud. | |
KOKO Andrus Kõresaart, Raivo Kotovit ja co-d võiks premeerida viimase aja kõige põnevamate ning vaidlusi tekitavamate majade eest, nagu paberivabrikust tehtud Fahle elu-ja ärimaja, pea valmivad Inglise kolledž ja sünagoog ning vahvate sisekujunduste (nagu Sakala ajalehe toimetusel Viljandis) eest. Büroo käekiri on suurlinlikult julge, rutiinivaba ning siiski ka piisavalt taktitundlik. | |
MÄRT VÄLJATAGA & VIKERKAARE KOLLEKTIIV Eesti vaimuelu intetrdistsiplinaarne kujundaja, ajakiri Vikerkaar sai 20 aastat vanaks. 12 aastat on seda peatoimetanud Märt Väljataga, kelle koostatuna ilmus juubeli puhuks esseekogumik Vikerkaares ilmunud esseedest. Märt Väljataga tõlkes ilmus tänavu veel Loomingu Raamatukogu inglise kirjandusklassikasse kuuluv teos -- Abbotti "Lapik maa". | |
VAINO VAHING Vaino Vahingul ilmus tänavu "Päevaraamat I" (333 lk), mis on eesti kultuuris pretsedenditult avameelne teos, valgustades aastatel 1968-73 eesti kultuuritegelaste ja arstide seas toimuvat nii kirjaniku kui psühhiaatri pilguga. Alustades teosest "Noor Unt" ja peatselt jätkuvate päevaraamatute sarjaga on Vahing oluliselt uuendanud eesti kirjandust ja kultuurikäsitlust üldse. Vahingu päevik lõhub loodetavasti seni valitsenud "viisaka varjamise" paradigmat ning aitab luua meie vaimuelu suurkujudest tõesemat ja avameelsemat käsitlust -- nagu see lääne kulturirumis üldiselt kombeks. Lisaks on Vahing jätkanud omanäolise teatrikriitikuna, eeskätt Areenis. | |
 | RAINE KARP Raine Karp Vanameister on linnahalli, rahvusraamatukogu, Sakala keskuse arhitekt. Sel aastal oli suur isikunäitus. Tema loome on vaat et aktuaalsem kui 1980ndatel. |
ARMIN KÕOMÄGI Rahamaailmast võrsunud kirjanik, kes võitis esimese Loomingus avaldatud novelliga "Anonüümsed logistikud" kohe Tuglase novellipreemia. Tõi Eesti kirjandusse kauaoodatud tänapäeva ärielu teema ja käsitleb seda seespoolse iroonilise läbitunnetatusega. Keele- ja kujundikasutuselt on Kõomägi üldrahvalikult mõistetav, groteskne, lihtne ja räme, mis sobib hästi ka lugemisest võõrdunud inimeste meelitamiseks kirjanduse juurde. Kõlab kokku Eesti Ekspresis vaimuga, kus elu ja eriti rahamaailma kujutised on ideaalis miksitud sarkastilise läbinägelikkusega. | |
KAUKSI ÜLLE ...kultuuritegevusega on ikka kaasnenud laste ilmaletoomine ja üleskasvatamine. Möödunud aastal mängis Vanemuine Obinitsas teist suve järjest edukalt tema „Taarkat". Samal ajal ilmus Ülle näidendiraamat „Kuus tükkü". Ja veidi hiljem sündis Ülle ja Evari perre kuues laps - poeg Truvor. Kommenteerimatagi on selge, et ei Üllel ega kellelgi teisel pole mingit mõtet arendada Eesti kultuuri, kui samal ajal ei tunta muret uue kultuuritarbijate põlvkonna loomise eest. Ülle kirjutab sellest, millest oskab. Naise elust, naiseksolemisest, armastuse kõikeelustavast, aga ka kõikehävitavast jõust. Ilma mingi nähtava feministliku, antiseksistliku või postmodernistliku tagapõhjata. Võimalik, et sellise loomulikkuse tagab ehe võru keel, mille traditsiooniline mõttemaailm igasugused moodsad -ismid naeruväärseks muudab. | |
 | ANDRES MAIMIK Andres Maimiku ja tema kaasvõitlejate esseekogu "Vana viha" näitab Maimikut kui sädelevat ühiskondlikku esseisti, arusaadavat ja löövat kirjutajat, suurepärast kujundiloojat, vaimu ja raha seisu analüüsijat. Lisagem siia veel episood "Tabamata imest", kus Maimik litsub mõnu ja lustiga Eesti filmiskeene mädapaisetele. Rääkimata aasta parimast dokumentaalfilmist "Müümise kunst", kus lahatakse müügimeeste siseilma ja motivatsioonimehhanismide töömeetodeid. Empaatiliselt ja professionaalselt. Ootame pikisilmi uuel aastal linastuvat raju rahvakomöödiat "Jan Uuspõld läheb Tartusse". |
TIINA LOKK Pimedate Ööde Filmifestivali idee autor ja peaorganiseerija. 10. juubeliaastat tähistanud PÖFF on muutunud iseenesestmõistetavaks. Aga iga kord, kui festival ära lõpeb, tuletab detsembrikuu pimedate ööde avaliku ruumi vaimne tühjus Tallinnas ja ka mujal Eestis valusalt ennast meelde. PÖFF on viinud Eesti rahvusvahelisele vaimukaardile, teenib nõudlikuma kinopubliku maitset ja võimaldab neile põgenemist suurte illusionide maailma, aga pakub filmielamusi ka laiadele rahvahulkadele. | |
ENE-LIIS SEMPER Mõjus hingekraapiv isikunäitus Kunstihoones (19.09. -22.10.2006). Kujutanud ilmekalt inimese eneseotsinguid, änge (hirm naeruväärsuse ees, üksindus, pettumine), naiseks olemist. Tänuväärsel kombel on kunstnik enese tugevalt bränditud NO99 teatriga seotud imidž kõrvale heitnud ning läinud eksistentsi "sügavustesse". | |
SIRLI PÕLLUMÄE ja SIXTEN HEIDMETS Uue disainerite põlvkonna ühed talendikamad esindajad. Mõlemad olnud ka Areeni tulevikutähed. Sel aastal lõid oma mööblifirma Fellin Furniture ja tulid kohe välja noortepärase trendika sisustussarjaga. Müüvad nii internetis ja oma nurgakeses Järve keskuses Aatriumis. | |
OLEV POOLAMETS Meeste seksuaalsuse probleemide avamisel teinud palju tänuväärset selgitustööd. Avatud ja stereotüüpidest vaba mõttemaailmaga inimene. Suisa epohhiloova artiklikogumiku "Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud" üks koostajatest. | |
MAREK TAMM Marek Tamm on jätkanud viljakat vaimuelu edendamist koostades sarja "Ajalugu. Sotsiaalteadused". Nagu ka möödunud aastal, korraldas ta rahvusvahelise ajalookonverentsi ning kõneles ise mitmel foorumil. Marek Tamm töötab ajakirjas Vikerkaar, kirjastuses Varrak ja õppejõuna mitmes kõrgkoolis ning seetõttu on tema panus eesti vaimuellu on seetõttu väga laiahaardeline. Tõeline avalik intellektuaal. | |
JAAN KLÕŠEIKO Jaan Klõšeiko (1939) on graafiline disainer, raaamatukujundaja ja fotograaf. Põlvkondadevahelise silla kandja, hea ja klassikaline raamatukujundaja, õpetaja Kunstiakadeemias (vahel ka Rahva Raamatu poes) ja samas eesti moodsa kunsti ajaloo dokumenteerija nii kunstfotograafi kui seltskonnakroonikuna. Netikülje kujundamine pole tema jaoks probleem, näituseavamistel on ta alati fotoaparaadiga kohal ja mis peamine, tema tööde puhul pole kunagi tunda probleemi, mis põlvkonnast on juttu... | |
PEREKOND PETERSONID Imetlusväärse misjonitöö ja lootuse eest, mida Laura, Maria, Marius, Mare ja Lembit Peterson ja nende aatekaaslased Theatrumi tillukeses saalis inimestele jagavad. "Kurjuse vägi on suurim siis, kui inimene on endaga üksi", on nende viimase lavastuse, T.S Elioti "Kokteiliõhtu" üks sõnumeid. Theatrumi lavastused panevad inimest enda kõrval märkama ja elule selgemalt vaatama. Lavale on 12. tegevusaasta jooksul jõudnud erinevate ajastute ja kultuuride vaimu-, mõtte- ja tundemaailmu, ja ei midagi juhuslikku. Klassikat Poola, Vene, Inglise dramaturgiast, sekka Võrumaa ja Saaremaa ja päris omi lugusid. Kauge on lähedane. Ning vastupidi. | |
VON KRAHLI TEATER Tundlik ühiskonna- ja kultuuriradar, mis püüab kinni kõige kummalisemaid universumist peegelduvaid signaale. Miski ei jää varjule, miski pole niisama müra. Klassika sünnib ümber ("Võluflööt", "Hamletid", "Tabamata ime"), uudislooming raputab läbi ("Faust", "Erki ja Tiina"). Erinevad kunstivallad sulanduvad Krahli katlas alkeemikute silme all puhtaks kunstikullaks. |
Kellele ja kuidas anda 50 000 krooni
Areen ka lugejaid preemiat välja andma.
Žürii - koosseisus Kalev Kesküla, Harry Liivrand, Veiko Märka, Siim Nestor, Karin Paulus, Margit Tõnson, EE vastutav väljaandja Hans H. Luik, peatoimetaja Priit Hõbemägi, peakujundaja Tõnu Kaalep, arvamustoimetaja Barbi Pilvre ja ajalootoimetaja Pekka Erelt - on jõudnud 21 auhinda vääriva nominendini.
Palume teil nende seast valida üks, kes teie hinnangul
50 000 kroonise preemia peaks saama.
Enda kandidaadi poolt hääletamiseks kasutage kas:
a. hääletusblanketti Ekspressi võrguküljel http://www.ekspress.ee/
b. elektronposti aadressi areen-at-ekspress.ee või
c. õhuposti ja aadressi Eesti Ekspress, Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, märgusõna "Areeni kultuuripreemia".
Hääletada saab kuni 19. jaanuarini.
Auhinna fondis ülejäävale summale - samuti 50 000 - leiab nominentide hulgast võiduka äsjanimetatud žürii.
