Reigo Kuivjõgi
Foto: Andres Keil
„Kuna selline väike koht nagu Kuressaare on saanud paari tobeda juhuse tõttu üheks praeguse viiruse epitsentriks, on pisikese haigla personali püüdlused epideemiat ohjata üsna märkimisväärsed ning kindlasti ka nii vaimu kui jõudu kurnavad,“ räägib ettevõtja Reigo ­Kuivjõgi (pildil). „Kuigi tunnustust väärivad praegu kõik meditsiinitöötajad üle ilma, otsustasime kunsti abil toetada just Kuressaare haiglat.“

Osta.ee müügikeskkonnas saab täna alguse kuni 10. aprillini vältav veebioksjon, kus osaleb oma teostega üle 40 eesti kunstniku. Teiste seas saab soetada Leonhard Lapini, Jüri Arraku, Kaido Ole, Jaan Toomiku, Mall Nukke, Kiwa, August Künnapu, Heikki Leisi, Navitrolla, Alar Tuule, Robin Nõgisto, Alexei Gordini, Anna Kõuhkna ja Andres Sütevaka loomingut.

August Künnapu "Lendav pall II"
Foto: Repro
Oksjoni korraldaja Reigo Kuivjõgi, kes lisaks ettevõtlusega tegelemisele õpib Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes kunstiteadust ja asutas hiljaaegu Tartus väikese galerii nimega Art & Tonic, on ka ise Saaremaalt pärit ja sündinud sellessamas Kuressaare haiglas. „Tahan oma sünnilinna rasketel aegadel kuidagigi toetada,“ räägib ta. „Teiseks on soov aidata kunstnikel keerulisel ajal oma teoseid müüa. Sest loomeinimesed ju peamiselt enda loomingu müümisest elatuvadki ning see hulk, kes elab hästi, on imepisike.
TEOSED, MIS OOTAVAD UUT KODU: Oksjonile lähevad teiste seas Leonhard Lapini „Informatsioon“.
Foto: Repro
Kuigi kunstnike nimekirja vaadates võib tunduda, et mõni neist võib olla rahaliselt üsna heal järjel, saavad viirusesurutise ajal pihta kõik ning kellegi olukord ei parane. Paljud kunstnikud on üsna kaitsetud – lisaks sissetulekute kahanemisele pole suurel hulgal neist isegi ravikindlustust, mis tähendab, et kas või külmetushaiguste puhul ei saa nad arsti poole pöörduda, kuna neil lihtsalt pole raha selle eest tasuda.“

Kuivjõgi rõhutab, et soovib oksjoni kaudu tegevuses hoida ka oma alles alustavat galeriid Art & Tonic, mis keskendubki just elusolevate kunstnike teoste müügile. Ka oksjoni mõttega tulid kõik kunstnikud hea meelega kaasa.

„Oksjoni kaudu on inimestel võimalus osta endale kunstiteos, mis jääb aastateks nende kodu kaunistama. Selle kaudu tekib perekondadesse oma lugu. Lapsed harjuvad üles kasvades selle kunstiteosega, pärandavad selle edasi oma lastele ja nii tekibki perekonnasisene pärimus, mis on eri põlvede järjepidevuse tarbeks väga oluline,“ räägib Kuivjõgi.

Alghinnad oksjonitöödele määras iga kunstnik ise, üksikute puhul galerii. Eesmärk on, et teoste hinnad ei oleks liiga kõrged ning köidaks võimalikult suure hulga kunstihuviliste tähelepanu.

Ajal, kus tulevik näib tume, majandus kukub kolinal ja koroonakriis mõjutab negatiivselt peaaegu kõikide inimeste sissetulekuid – miks peaks üldse praegu kunsti ostma?

„On tõestatud, et kunst parandab inimeste elukvaliteeti,“ on Kuivjõgi veendunud. „Kunst aitab vaimselt rasketest aegadest kiiremini üle saada. Ka lapsed, kes kasvavad kunstirohkes keskkonnas, arenevad vaimselt kiiremini. Väidetavalt tõstab kunst isegi eluiga. Rääkimata kunstist kui investeerimisvõimalusest.

Kaido Ole "Vanaemal on uus mees"
Foto: Repro
Arenenud riikide kodanikud on sellest juba ammu aru saanud. Põhjamaad troonivad viimastel aastatel tihti kõige õnnelikumate riikide tabeli eesotsas ja näiteks Rootsis on Eestist kuus kuni kaheksa korda rohkem kodusid, mille seintel ripub originaalkunst. Loomulikult oleme me Rootsist elatustaseme poolest maas, aga ma arvan, et asi on ka prioriteetides. Hea kunstiteose saab külmiku või murutraktori hinnaga, samas on kunstiteose eluiga kordi pikem. Endiselt on aga nii, et inimesed, kellel võimalusi oleks, lähevad enne kunstiteose ostu ikkagi veelgi uhkema tünnisauna või iseavaneva garaažiukse soetamise teed.“

Mida võiks see kriis aga muuta?

„Mind nagu paljusid teisi on see kriis mõjutanud väga tuntavalt,“ räägib Kuivjõgi. „Hinge vaaguvad paar teenindussektori väikeettevõtet, mille eluspüsimiseks tuleb iga päev välja mõelda uusi ja enneolematuid turundus- ning müügilahendusi, mille kasutegur on veel üsna kesine. Sundpuhkusele saadetud töötajad. Mure Saaremaa kriisikoldes elava esivanema pärast. Löögi alla on sattunud paari piiritaguse kunstinäituse organiseerimine.

Raske on paljudel ja kardetavasti läheb veel raskemaks. Kuid iga kriis on alati toonud ka midagi head, isegi kui selle nägemine on praegu veel raske.

Loodan, et kriisi tulemusena muutuvad inimeste tarbimisharjumused. Et ei vahetata telefone iga pisiuuenduse korral, vaid pannakse hoopis laps kunstiringi. Loodetavasti kasvab ka soov soikuvajunud suhete tugevdamiseks oma laste, vanemate, sõprade ja naabritega.

Kunstiinimesi muudab see kriis vahest isegi kõige vähem, sest vestlustes nendega on tulnud välja, et seis on üsna tavaline – nad veedavad oma aega endiselt mõõdukas rahatuses ja kinnistes ruumides järjepidevalt kunsti luues. Äkki jõuab ostuharjumuste muutumise tõttu üha rohkem ostjaid tulevikus ka kunstnike juurde ja seeläbi paraneb loome­inimeste heaolu“.

Oksjonile saab siit.