Teatavasti on U2 juba jupp aega eri põhjustel tundunud pigem selline postmuusikaline üksus. Eks siin on palju põhjusi. Esiteks sügavalt spirituaalse Bono monumentaalsed maailmapäästmismeeleolud, mis kõlavad nii U2 muusikas kui väljaspool seda. Need on iseenesest sümpaatsed, sest maailm ongi ju ligadi-logadi koht. Aga selliste suurte ideede kõrval tundub rokkbänd kaunis naeruväärne instants olevat.

« Avalehele 0 Kommentaari