Tänapäeval on levinud igasugused tähelepanuhäired. Tuntud haigus on tähelepanuvaegus, inglise keeleruumis tuntud kui ADD - attention deficit disorder.

See on laienemas kogu ühiskonnale. Vähe aega ja palju informatsiooni soodustavad pandeemia levikut.

Läbi aegade on üritatud aru saada, mis toimub maailma ja inimese sees. See on üdini inimlik soov. Inimene tahab ikka seda, mida ta ei saa. Ja kiiresti.

Suhtlemine on suures osas kolinud internetti. Kirjakeelne informatsiooni edastamine on palju vähem produktiivne kui rääkimine koos lähikontaktiga. Keel üksi ei suuda kõiki asju edasi anda ega asjade olemuse juurde jõuda. Siis polegi mõtet punnitada, pigem koondada informatsioon võimalikult kergesti seeditavateks ühikuteks.

Tähelepanuvaeguse kõrval levib teinegi pandeemia - tähelepanuhoorus. Tähelepanuhoor (attention whore) vajab tähelepanu, kuid endasse mittepuutuvale ise tähelepanu ei pööra. Igasugune hoorus on suunatud kvantiteedile ja tuleneb kvantiteedist. Enda isik kipub infotulvas lahustuma ning see on tarvis taastada. Avalik tähelepanu on parim viis pseudokangelase loomiseks. Eks see twitterdamine on ka suures osas enda isiku konstitutsioon.

Niisiis, mõlemaid haigusi soodustab informatsiooni suurenenud kvantiteet ja ebaühtlustunud kvaliteet. Peaaegu polegi enam asju, mida ei saaks või vähemalt ei üritataks väljendada lühivormides.

Twitterature'i levimiseks on seega viljakas pinnas loodud. Kus viljakust haista on, leiab alati ka filosoofid. Neil on aeg astuda püünele ja tõestada, et nad ei kirjutanud oma pakse raamatuid lihtsalt grafomaaniat põdedes, vaid neil oli ka midagi öelda.

Selleks peavad nad laskuma (või tõusma) lühivormide tasandile ja meid nende mittepiisavuses veenma. Kuna siia eksperimenti kaasatud filosoofid on kõik surnud, räägin nende eest - tsiteerin, parafraseerin, refereerin ja veidi ka fantaseerin. Rebin nad välja oma mõtte ja ajastu kontekstist. Ei valeta, kuid ei räägi ka päris õigust. Dialoogi on kaasatud ka jumal, kuna temast ei saa lääne filosoofia üle ega ümber. Eks siis näis, kas filosoofid suudavad oma miljonitesse tähemärkidesse küündiva mõtteloo sisu 140 tähemärgiga selgeks säutsuda.



Antiik


Jumal: Attention, please! Alguses oli sõna.


Thales: Maailma alusprintsiip pole mitte sõna, vaid üks element - vesi. Mina olen oma sõna öelnud.


Anaximenes: Vesi pole muud kui tihenenud õhk. Kõik asjad on õhust.


Anaximandros: Ükskõik, sest kõik on üks. Ja üks on piiritu.


Pythagoras: Üks, kaks, kolm! Kõik koosneb arvudest.


Demokritos: Tegelikult on nii, et maailm koosneb aatomitest - üliväikestest jagamatutest osakestest.


Pyrrhon: Ma kahtlen selles. Ma kahtlen kõiges.


Herakleitos: Selles ei saa kahelda, et kõik muutub. Mitte keegi ei ole astunud ühte jõkke kaks korda.


Parmenides: Minu meelest maailm on olemuselt muutumatu. Lihtsalt meie meeltele paistab, et ta muutub.


Zenon: Jaa, meeled panevad asjad liikuma. Aga loogika vastu ei saa: tee, mis tahad - Achilleus kilpkonnast ette ei jõua. Seda ma tean.


Sokrates: Kirevase päralt! Mina tean, et ma midagi ei tea.


Platon: Jah, sest inimene elab koopas ja näeb ainult varje tõelisest maailmast. Inimene on küündimatu. Inimene on ilma sulgedeta kahejalgne loom.


Diogenes: (viskab Platoni avatari kitkutud kanaga) Säh sulle inimene!


Platon: Ee... mul on inimesest uus idee - ta on ilma sulgedeta kahejalgne lamedate küüntega loom.


Aristoteles: Inimene on sotsiaalne loom. Inimene on mimeetiline loom. Poliitiline loom! Ratsionaalne loom!


Theophrastos: Peaasi, et ta kena ja viisakas loom on. Mitte mõni mühakas, kes kannab oma jalast suuremaid sandaale.


Epikuros: Mida te torisete! Inimese tekkimine on õnnelik juhus. Tuleb õnnelik olla ja elu nautida.


Seneca: Kuid õnnelik saab olla vaid saatusele alistudes...


Marcus Aurelius: ...mõtiskledes iseenda olemuse üle, pidevalt täiustudes. Nii me muutume paremaks inimeseks.


Plotinos: Minu filosoofia on liiga keeruline, et teiega kaasa rääkida. Pealegi ma parajasti ühtin Ühega.



Keskaeg


Augustinus: Ma eitan sind! Lõpp paganlikule filosoofiale, inimene on osa Jumala plaanist, kristlus on tõde.

Jumal:
Mu poeg on surnud, ta lunastas inimsoo.


Püha Patrick: On aeg heita välja võrgud, et suur rahvahulk võita Jumalale!


Boethius: Sest millist õnne võib leida vaimupimeduses?


Pierre Abélard: Minu õnn on mu Heloïse... meie loost saab sajandeiks romantilise armastuse sümbol.


Jumal: Mina tean kõike. Ka seda, et Heloïse'i onu laseb sind kastreerida.


Aquino Thomas: Jumal on tark ilma tarkuseta, hea ilma headuseta, vägev vägevuseta.


Meister Eckhart: Ta lohutab sind, õpi vaid kannatama.


Ockham, @Eckhart: Su vaated on täiesti absurdsed! Ma võtan oma habemenoa ja kastreerin ... khm... ma lõikan kõik universaalid maha, sest ma olen nominalist ju!


Nicolaus Cusanus: Oma universaalses ühtsuses hõlmab Suurim kõik, kuid tal ei ole subsistentsi väljaspool paljust, milles ta on.


Francisco Suárez: Ee... aga universaale pole ikka vaja, eks? Meil on ju indiviididest otsene teadmine.


Cusanus: Meie teadmine on meie teadmatus. Kõik, mida me teame Jumalast, on see, mida ta ei ole.


Jumal: Ma olen universaalne. Uni on.


Martin Luther: Ärgakem, reformatsioon on tulekul!



Vara-Uusaeg


Francis Bacon: Jabur on arvata, et seda, mida seni pole kunagi tehtud, saaks teha teisiti kui viisidel, mida pole seni kunagi proovitud.


Thomas Hobbes: Maailma loomus on nagunii meie ideedest sõltumatu. Ja inimese elu on üksildane, vaene, jõle, elajalik ja lühike.


René Descartes: Tasa, Malmesbury koletis, ma mediteerin! Cogito ergo sum sum... Ohoh, olengi olev!


Baruch Spinoza: Kõik olev on iseeneses või milleski muus. Asja iseeneses, mida käsitatakse iseenese kaudu, nimetan ma substantsiks. Ja selles sisaldub kogu maailm.


Descartes: Ma ei kuule, ma mediteerin.


Leibniz: Lihtsas substantsis - monaadis - kogeme me iseendis paljust. Jumal lõi parima võimaliku maailma, see on loogiline paratamatus.


Jumal: Jah, ma olen hea karjane.


Leibniz: Monaadid on head lambad, kuigi neil pole aknaid.


John Locke: Üsna jabur on see su monaad! Kõik koosneb hoopis korpusklitest. Kogemus kirjutas selle mu tabula rasa'le.


George Berkeley: Kõik koosneb lõplikest vaimudest ja ideedest, mis sõltuvad jumala vaimust.


Jumala vaim: Word!


Berkeley: Ning usk materiaalsete asjade reaalsusesse on lihtsalt filosoofiline eksitus.


David Hume: Uskuda tuleb seda, mida on põhjust uskuda. Ma ei väida, et imesid ei juhtu, ainult seda, et meil pole alust uskuda, et neid juhtub.


Jumal: Kas ma olen vähe imesid teinud?


Voltaire: Mina hindan meest tema küsimuste, mitte tema vastuste järgi.


Jean-Jacques Rousseau: Oh, miks ma olen ühiskonna ahelais? Oh, miks ma pole metsinimene?


Immanuel Kant: @Hume Kogu meie teadmine algab tunnetusest, edenedes mõistmiseks ja lõppedes põhjusega. Põhjusest kõrgemat ei ole.


Kant: @Rousseau: ideaal on kätte­saamatu, aga tubli, et sa püüdled.


Jeremy Bentham: Teeme asja lihtsamaks - ma ehitan siin just Panoptikoni. Anyone?


Kant: Päh, teeme ikka raskemaks! Transtsendentaalfilosoofia! Asi iseeneses! Kategooriad! Kategooriline imperatiiv! Aposterioorne sünteetiline otsustus!


Johann Gottlieb Fichte: Uh, sa lõid epohhi praegu, mees!


Kant: Ok, ma avaldan su raamatu.



19. sajand


Georg Wilhelm Friedrich Hegel: Isver, meil pole siin mingit süsteemi! Teeks nii, et filosoofia iga osa on filosoofiline tervik, iseenesesse sulguv ring.


Friedrich Schelling: Jumal küll, enam metoodilisem ei saa olla või?!


Hegel: Üksik ring murrab sellepärast, et ta on eneses totaalsus, läbi ka oma elemendi piirist ja paneb aluse veel ühele sfäärile; tervik esineb seetõttu ringide ringina.


Arthur Schopenhauer: Mina tean ainult iha ringi: iha, nauding ja jälle iha. Milleks üldse sündida? Ah ärge küsige, ma olen pessimist.


John Stuart Mill: Alati on parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga! Kuid olgem siiski utilitaristid - parim elu võimalikult paljudele.


Charles Darwin: Jätke ometi looduslikule valikule ka ruumi!


Søren Kierkegaard: Te ajate mind meeleheitele! Ma vajan usuhüpet religioossesse eksistentsisfääri.


Jumal: Minult saab lunastuse.


Karl Marx: Igaühelt vastavalt tema võimetele, igaühele vastavalt tema vajadustele.


Charles Sanders Peirce: On kerge olla kindel. Tuleb vaid olla piisavalt hägune.


Gottlob Frege: Kui tegeled tõega, tuleb olla täpne ja selge. Tähendus ja osutus peavad olema kindlad. Koidutähest mõtlemine tekitab mus judinaid küll, aga see pole osa tema mõttest.


William James: Kindel saab olla vaid tagantjärele. Ja kui sa judised, siis see on põhjus, miks sa hirmu tunned. Ja kui sul on naljakas, siis sellepärast, et sa naerad.


Friedrich Nietzsche: Võõras olgu meile iga tõde, mille kõrvale pole kõlanud naer.


Kõik (välja arvatud Nietzsche): :D:D:D


Nietzsche: Fui, kas ma haistan sõbralikkust ja üksmeelt?! Kariloomad - vaat kes te olete!


Frege: Ee... me ju ainult naersime...kas see on mõni argument?


Nietzsche: Sa oled nõrk! Nõrk!!!


James: No aga religioon? See aitab inimesi...


Nietzsche: Eemaldame religioonilt


Katte: see on ju täielik jama. Jumal on surnud!


Sigmund Freud: Sündinud on Psühhoanalüüs! Religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Inimese libidonoossed tungid on määravad.



20. sajand


Karl Jaspers: No aga mis üleinimesest saab? Nietzsche ju rääkis, et...


Jumal: Nietzsche on surnud!


Edmund Husserl: Antud juhul ma paneks selle sulgudesse. Teeme fenomenoloogilise reduktsiooni.


Bertrand Russell: Keeruline! Paljud inimesed pigem sureksid kui mõtleksid - ning tegelikult nad teevadki nii.


Jean-Paul Sartre: Põrgu - see on teised inimesed.


Carl Gustav Jung: Sul on minakompleks!


Ludwig Wittgenstein: Mina vaikin. Sest millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.


Martin Heidegger: Mina ei suuda enam vaikida: millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?


Sartre: Sest olev on ja eimiski pole ja ... ah, ma kirjutan olemisest ja eimiskist parem raamatu, kui mul aega on.


Heidegger: No ma kirjutan siis olemisest ja ajast raamatu.


Jacques Lacan: Teil on mingi peeglifaas või?


Karl Popper: Nad on nagu metafüüsiline ja ajalooline determinism - käivad muudkui käsikäes.


Heidegger: Aga mis on metafüüsika?


Sartre: Me kasutame terminit metafüüsiline individuaalsete protsesside uuri­mise kohta, mis on sünnitanud selle maailma kui konkreetse ja partikulaarse totaalsuse.


Albert Camus: Täiesti absurdne!


Maurice Merleau-Ponty: Tõesti, kas on raske leida mingeid immanentsed inimlikke seoseid? Inimese tajuorganite lihaseline liikuvus vastakuti maailmalihaga oleks teema?


Claude Lévi-Strauss: Inimteaduste lõppeesmärk pole mitte inimese konstitueerimine, vaid lahustamine.


Camus: See annab absurdi-inimesele tema elamise energia. Surma läheduseses on tohutu jõud.


Roland Barthes: Autor on surnud!


Thomas Kuhn: Ja niimoodi muutuski paradigma.


Paul Feyerabend: Nüüd kõlbab kõik! Tehke mis tahate.


Michel Foucault: Peaasi, et säiliks diskursuse kord!


Jean Baudrillard: See kord pole muud kui simulaakrum.


Jacques Derrida: Ma arvan, et kõik seni diskursuse ja ajaloolise totaalsuse artikulatsiooni mõtestamiseks pakutud mõisted on haaratud metafüüsilisse suletusse.


Richard Rorty: No sa oled ikka ironist!


Deleuze ja Guattari: Teile kuluks ära üks korralik skisoanalüüs!


Derrida: Ma nimetan seda dekonstruktsiooniks. Mõtestame asjad ümber, katsume filosoofa läbi.


Jumal: Mina katsun inimesi läbi...

 

Enam mitte, nüüd katsub igaüks ennast ja maailma ise. Meie  ADD-ajastul aga jaksab vaevalt rohkem katsuda  kui näpuotsaga või siis 140 tähemärgiga. See on piltlik  näide, lühivormid  on ju toredad, ainult mitte kõige  jaoks.

Filosoofid said oma Twitteri-eksperimendis näidata, et ühelt poolt on täiesti võimalik ka sellises vormis seostatud dialoogi astuda, kuid teiselt poolt on selline tegevus täiesti absurdne.

Mis on loo moraal? Eriti nagu polegi. Moraaliajastu on juba ammu  möödas. Võib-olla on siin väike annus rohtu tähelepanuhäirete  ravimiseks. Nagu köhasiirup - magus, aga natuke vastik ka. Selline pealiskaudsuse maitse.

Kairi Prints on TLÜ Eesti Humanitaar­instituudi filosoofiamagistrant.