Lasnamäe luksus
Arhitekt Ilmar Klammeri Eesti Projektis kavandatud maja on porisel ja pimedal sügispäeval ilus vaadata: heledate seinte taustal torkavad silma kollased ja sinised aknaraamid. Kui kogu Lasnamäe aknaraamid oleks nii värvilised? Küllap oleks parem elada.
Lasnamäe-poolne taanduvate trepikodadega fassaad kordab tüüpilise 9korruselise paneelmaja kompositsiooni, ainult materjalid on teised. Mõnes mõttes võib seda pida mimikriks ja keskkonnatajuks, kuid oma osa on ka lihtsal ja praktilisel lähenemisel. Paneelmajal - täpsemalt, odaval paneelmajal - ei ole juba tehnoloogilistel põhjustel väga palju erinevaid ilminguid. Siinne maja (korterite suurus 51-200 ruutmeetrit, hinnad 14-17 000 krooni ruutmeeter) ei ole hinnalt kõige odavamate killast. Maja väljanägemise lasnamäelikkus räägib nagu millestki lihtsamast ja kättesaadavamast.
Nagu fungiklassikas (kohe meenub Le Corbusier), toetub hoone sammastele. Siiski, see ei ole läbikäigu avamine: pool keldrikorrusest on lihtsalt autoparkla, autota inimestel pole maja alla asja.
Kuid miks on suured aknad just kõrgemate korruste kallimatel korteritel? Valgust on just madalamal rohkem vaja. Iseenesest päästab just Lauluväljaku-poolse külje aknamäng maja lasnamäelikust monotoonsusest.
Planeering on ratsionaalne, ilma eriliste üllatusteta. Kõik korterid näevad merd ja Laululava. Kõigil alates teisest korrusest on prantsuse rõdud. Kõige luksuslikumad on 8. korruse 200ruutmeetrised, kus alumise taseme neljale toale lisandub penthouse'i tüüpi katuseveranda ja oma katuseterrass. Ideaalne koht suvepidudeks!
Maja paigutus linnaruumi on minu jaoks kuidagi kahtlasevõitu. Ümbritsev keskkond on sedavõrd eikellegimaa paari väga lagunenud maja, bensiinijaama, pori ja kuivanud rohuga. Sel kohal pole identiteeti, see on pigem linna väga erinevate tsoonide hüljatud üleminekuala. Juba paarsada meetrit eemal, nii all kui ka üleval kehtivad hoopis teised reeglid. Lauluväljaku mõju ulatub siia pigem parklaks kasutavate pindade kaudu. Lasnamäe on ise eemal, linna suunas kulgevast Lasnamäe tänavast (mõned maotud hiigelvillad müüride taga, EMT peahoone, Stalini- ja Hruštšovi-aegsed lagunenud kortermajad) on nüüd saanud Valge tänav, kuid loodetud imagomuutust (erakordselt rassistlik tänavanimi, kas pole?) ei ole tekkinud.
Tegelikult on tegemist potentsiaalika paigaga, aga selle muutumine võib võtta aastaid. Ja 9 korrust on nii suure ja ühtlase mahu jaoks kindlasti liiast, see koht vajaks minu arust madalamat hoonet. Lauluväljaku ümbrusesse ehitatav võiks olla natuke kaalutletum. Samas, Eesti Näituste juurde ehitatud hiigelelamu kombel Mäevärava maja ei karju. Muidugi pole Lasnamäe arhitektuurihuvilisi nii erutav ala, kuigi iga kõrgem hoone selle linnapoolses servas suhtleb otseselt Kadrioru ja Lauluväljakuga. Omaette küsimuseks saab majaelanikele Lauluväljaku lähedus. Suviste ürituste ajal on garanteeritud müra, liiklusummikud ja eeskava jõudmine tuppa. Ilmselt ei hirmuta see korteriostjaid. Võibolla on tasuta Valdur ja Maie hinna sees?
