Sel laupäeval, 22. septembril esietendub Ugalas Henrik Ibseni näidend „Naine merelt“, milles Petersoni kanda on peaosa – majakavahi tütar Ellida. Naine on abielus väikese kuurortlinna arsti dr Wangeliga ja kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ellidat piinab aga igatsus avamere järele ja ta ei suuda väikelinnaeluga leppida. Näidendi toob lavale Andres Noormets.

Vaimutoidu ahvatlused

Rääkides vaimutoidust, saab hinge tõhusalt täis enda kallal krõbistades. Nii heas kui halvas mõttes. Näitleja töö on tänuväärne, sest õpetab ennast, teisi ja ümbrust põhjani analüüsima ja üldistusi leidma. Samas võib see mõnikord ka koormavaks muutuda, kui igas asjas sümbolit ja tähendust nägema hakkan.

Saladus

Saladus on kriteerium, mille järgi hindan kunstiteose väärtust. Ühendus pühadusega, saladusega. Rõõmustab, kui see on alles, ei ole välja kärbitud. Inimeses ja kunstis.

Sõna

Mulle näib, et elu on suures osas sõnastuse küsimus. Täpne sõnastus, sõna täpsus. Täpne sõna loob täpse pildi. Pilte saab jagada. Isegi ilma Instagramita, hehe.

Ilus

Puhta, karge ilu märkamine. Mitte ilutsemise. Olemusliku ilu tabamine. Teatud mõttes selline mõttesport, harjutus, mille iseendale annan. Märgata pigem ilu kui vigu. Inimestes ja olukordades.

Kord

Ruum minu ümber. Korrastatus. Armastan korda, kahjuks vastuarmastuseta, sest olen teda nii kaua petnud. Aga küll see kunagi tuleb. Võimekus korda luua ja säilitada. Annab vabaduse ja ruumi mõtetele, rütmistab elu.