KULTUSDÜSTOOPIA: Blade runner Rick Deckard (Harrison Ford) ja tema jälitatav Roy Batty (Rutger Hauer). OUTNOW.CH

Kui Ridley Scotti “Blade Runner” 1982. aastal esilinastus, võis filmi pidada läbikukkumiseks. Kriitikute tagasihoidlik reaktsioon ja väikesed vaatajanumbrid – paistis, et see tume ulmekas filmiajaloo suurteoste hulka ei maandu. Kuid tänu VHS-tehnika levikule ja populaarsusele leidis film publiku just koduste ekraanide eest ning sellest sai peagi kultushitt ja üks kõigi aegade mõjukamaid filme.

“Blade Runner” räägib loo Rick Deckar­dist (Harrison Ford, kes mängib võrreldes tema kehastatud heroiliste kangelastega, nagu Han Solo ja Indiana ­Jones, üsnagi vastandlikku tüüpi), kes töötab blade runner’ina. Need on riigi poolt tellitud palgamõrvarid, kelle eesmärk on tappa allumatuid kloone – tehislikke eluvorme, mida on tõelistest inimestest raske eristada. Deckardi uus missioon asetab ta vastamisi karismaatilise Roy Battyga (Rutger Hauer oma karjääri ehk olulisimas rollis) ja tolle kloonide kambaga. Kuid oma saaki jahtides ja kauni Racheliga (Sean Young) kohtudes tekivad Deckardil kõhklused ja küsimused, milles üldse seisneb inimene olemine.

Film, mille tegevus toimub aastal 2019, näeb täna sama rabav välja kui oma väljalaskeaastal. Siin on rakendatud “retrosobitamist” ehk siis on võetud olemasolevad objektid ja lisatud neile uusi detaile, et need mõjuksid futuristlikult. Selle tulemusena on filmis näidatav maailm korraga nii võõras kui ka tuttav. Tumedad monoliitsed pilvelõhkujad (millel plingivad tuntud toodete reklaamtahvlid) domineerivad sünges taevalaotuses ning tänavad on täidetud lõputult voolava inimmassiga. Nagu olustik, on ka süžee žanrite segu, kus on elemente nii karmist detektiiviloost kui ka ulmepõnevikust. Kuid film ise mõjub terviklikult ja “Blade Runneri” edu üks alustalasid on just tõsiasi, et sealne maailm on loodud nii hiilgavalt.

Film tekitas omal ajal suurt kumu ka sellega, et originaalis kõlas stuudio­bosside poole peale surutud Fordi monotoonne voice-over. Scott tuli aastal 1992 välja oma nägemusega, millest on sunduslik jutustajatekst eemaldatud ja millele on lisatud ka unenäostseen, mis loo sisu oluliselt muudab. Nüüd on eesti publikul võimalus vaadata final cut’i ehk ainsat Ridley Scotti poolt lõplikult heaks kiidetud versiooni.

“Blade Runner” on endiselt silmatorkav saavutus ning selle mõjutusi võib leida paljudest düstoopilistest ulmefilmidest (näiteks Christopher Nolani töödest) – seega tasuks kasutada võimalust seda olulist filmi suurelt ekraanilt vaadata.

Film linastub Kumu auditooriumis 13. oktoobril kell 18