“Kajakas”
Autor Anton Tšehhov. Lavastaja Ingo Normet. Mängivad EMTA Kõrgema lavakunstikooli üliõpilased.
Järgmised etendused NO-teatris 27., 28., 29., 30. märtsil.

Ingo Normet ­pühkis Tšehhovilt eksootika­võõba

Juba minu uuest tõlkest peaks olema näha meie põhieesmärk – loobuda nn vene eksootikast, mis Tšehhovi lavastamisega sageli kaasas käib. Eriti kui meil Eestis pole sellist keskkonda, selliseid tegelasi kunagi olnud ja meie Tšehhovi traditsioon on suures osas pärit omaaegsetest vene filmidest. Seetõttu loobusime lavastades ka (ilusast) vene muusikast ning (ilusatest) lauludest, mis otsekohe tekitavad mingi “mustlasliku” meeleolu. Proovides rääkisime sageli, et suhtume materjali, nagu oleks selle kirjutanud Strindberg.
Suure elamuse jättis mulle mõne aasta eest Mati Undi lavastatud “Kirsiaed” Vanemuises, mida nähes oli tunne, et Mati ei ole enne ühtegi Tšehhovi lavastust näinud, et ta suhtles vaid Tšehhovi puudutatud arhetüüpidega.
Kuna osatäitjad on kõik noored, siis ei püüdnudki me mängida tegelaste vanuseid, kleepida võltshabemeid, maalida kortse näkku jms. Ei – lähtusime näidendisse kätketud ürgsetest kirgedest, igavestest konfliktidest.
Kindlasti ei tegelenud me mõttetute ­aruteludega – kes tegelastest võiks olla kunsti alal andekam, kes andetum. Tähtis oli vaid, et peaosalistele oli kunst eluliselt oluline, nad tegelesid sellega kogu elu. Ning pea kõigil tegelastel oli kunsti ja kunstnike kohta näidendis üht-teist öelda. Tšehhov on ju ise ütelnud, et teda on nii Treplevis kui Trigorinis, aga isegi Arkadinas. Tšehhovi avaldatud märkmetes on palju samu ja sarnaseid tekste, mida räägib Trigorin.
Ja veel – kust on küll teatraalide teadvusesse kinnistunud see salapärane “alltekst”, “väljaütlematus”, mida Tšehhovit mängides oluliseks peetakse? Et mõtleme üht, aga väljendame “sügavmõtteliselt” midagi muud? Minu õpetaja, vene lavastaja Anatoli Efros naeris selle üle juba 40 aastat tagasi, ütles, et Tšehhovit tuleb mängida kirglikult, lahtiselt, midagi peitmata.
See on minu kolmekümne üheksa aastases lavastajatöös esimene Tšehhov. Minul oli väga huvitav ning mitmetes stseenides olen lavale vaadates oma üliõpilaste üle uhke.